DELFI VIDEO: Mis oli kultuuriväärtuslikku nüüdseks rusudeks lammutatud rahandusministeeriumi vanas hoones?

 (40)
Rahandusministeeriumi lammutustööd 2015.07.15
Rahandusministeeriumi lammutustööd 2015.07.15Foto: Karli Saul

Rahandusministeeriumi vanast hoonest on alles jäänud vaid rusud. Mis oli 1978. aastal valminud rajatises kultuuriväärtuslikku, räägib Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann. Lisaks on videos pildiline ülevaade, kuidas ministeeriumihoone lammutustööde käigus kahaneb.

Rajatise valmimislugu jääb Moskva olümpiamängude-eelsesse aega 1970ndatesse, kui otsustati rajada uus plaanikomitee arvutuskeskuse hoone. See esindas läänelikke modernistlikke jooni, mille sugemeid leidus toona nii Ameerikas kui Taanis, erinedes Allmanni sõnul Moskva dikteeritud suundumustest. 1978. aastal valminud hoone arhitekt oli Ülo Ilves, dolomiidist taiese autor Edgar Viies. "Mis oli veel huvitav, on see, et tundub, et sellistel ühiskonna jaoks olulistel hetkedel, kui valmistutakse mingiks suureks sündmuseks, nagu olümpiamängud kahtlemata olid - purjespordiregatt toimus siin Tallinnas -, siis antakse loomeinimestele rohkem vabadust. Ja ma ise kaldun arvama, et sellise väikese vabaduse käigus sündis ka siis siia hoone fassaadile esimene Eesti suur monumentaalkunstiteos," sõnas Allmann.

Rahandusministeeriumi hoone 24. aprillil 2015 Foto: Eero Vabamägi
Seotud lood:

2015. aasta maikuus, kui algasid hoone lammutustööd, tõusis uuesti päevakorrale küsimus, miks oli vaja ehitis täiesti maha lammutada, kui oleks võinud teha lihtsalt juurdeehituse, et nelja ministeeriumi (rahandus-, majandus-, sotsiaal- ning justiitsministeeriumi) 1050 töötajat sinna ära mahuks. Nüüd, kui hoone on lammutatud, küsitakse: mis siis edasi saab? "Kas siis tasub teha sellist kahte torni siia, sest tegelikult tühja platsi peale on ju võimalus rajada palju erineva konfiguratsiooniga hooneid: võiks teha viis torni, võiks teha üldse mitte torne, võiks teha madalad majad. Aga paraku siiski otsustati edasi minna kehtiva detailplaneeringu raames. Õnneks võeti nii palju Arhitektide Liitu kuulda, et ei mindud edasi vähempakkumise teelt nii-öelda arhitektuurse lahenduse leidmisel, vaid siiski otsustati arhitektuurikonkursi kasuks," selgitas Allmann.

Hoone peaks olema valmis olema 2017. aasta suveks. Lähteülesanne on väga vastuoluline ja keerukas ning seetõttu jääb arhitektidele vähe loomingulist mänguruumi. "Siiski loodame, et hoolimata kuumast suvest ja teistest segavatest faktoritest suudavad arhitektid nendes kitsastes tingimustes välja tulla millegi innovatiivsega, uut kultuuriväärtust loovaga, et see vana koht saab väärika mantlipärija," tõdes Eesti Arhitektide Liidu president.

Arhitektuurikonkursi tähtaeg oli 12. august. Žüriis, kes valivad välja parima lahenduse superministeeriumi tööruumideks, on kolm arhitektide liidu nimetatud isikut ja arendajad, kes vastutavad selles eest, et välja valitud töö jääks nende ja tellija (RKAS)i vahel sõlmitud lepingu raamesse.

Kuidas aga kogu saaga hoone ehituse ümber aastal 2004 alguse sai, vaata lähemalt videost.