DELFI VIDEO: Mati Hint: interneti kasutamine muudab meie aju
Hint tõi aruandest välja fakti, et 40 protsenti Eesti venekeelsetest noortest soovib Eestist lahkuda, aga samal ajal vajab riik hoopis kiiresti tööjõu sissevoolu. „Selle koha peal tuli mulle meelde pühakiri, et kõik, mis sa teed oma väiksemale vennale jne,“ kõneles Hint.
Ta meenutas, et kui 20 aastat tagasi hakkas Eestis probleemiks olema aids, siis oli neid, kes rääkisid, et see ei ole eestlaste probleem ja me ei pea sellega tegelema, sama juttu oli kuulda ka narkootikumide kohta.
"Nüüd on tulnud väljarände probleem ja võib-olla leidub rahvuslaste seas neid, kes peavad seada väga toredaks, et 40 protsenti Eestis elavatest venekeelsest noortest soovib Eestist lahkuda," rääkis Hint.
Riik ei tohi silmakirjatseda
Hindi sõnul ei tohi riik silmakirjatseda, see on ka inimarengu aruande üks sõnumeid. "Ei maksa arvata, et silmakirjatsemist ei nähta läbi," lausus ta.
"Ma olen nõus sellega, et integratsiooniks ei piisa keelekeskkonna muutmisest," kõneles Hint integratsioonist. "Integratsioon tähendab ka laulupidudel kaasa laulmist, paljas keeleoskus on niivõrd instrumentaalne, et see ei integreeri."
Identiteedist ja keelest
Hindi sõnul on eesti keel ja kultuur lahutamatud. "Keeleline ja etniline kuuluvus on juba vähemalt paarkümmend aastat üks inimõigusi," kõneles ta. "Peaksime tunnistama, et see on inimõigus kõigi jaoks."
Inimõigus on Hindi sõnul samuti õigus oma identiteeti muuta või täiendada vabatahtlikult ja kohandada seda oma enda isiklike vajadustega.
Hindi sõnul kuulub keeleruumi ka avalik ruum. "See tähendab ka seda, mis keel kõlab meie ümber, kas raamatukaupluses ja Vikerraadios kõlab eesti või inglise keel," arutles Hint ja küsis: "Kust siis ikkagi juhitakse seda protsessi, et Eesti on täiesti ühemõtteliselt valinud inglise keele oma teiseks keeleks."
Hint, kes enda sõnul tuli just Lätist, kirjeldas, kuidas Eesti muuseumides on seletuse üksnes eesti ja inglise keeles, aga Lätis valdavalt saksa ja vene keeles.
"Jõudes sealt mõne tunniga Võrumaale, siis erinevus on tõesti väga suur – nagu jõuaks mingisse paremasse, puhtamasse, korrastatumasse ja värvilisemasse maailma," avaldas Hint oma tähelepaneku Eesti ja Läti erinevuste kohta.
E-riik ja internet
"Minu arvamus on, et internet ja e-riik loob Eestis veel ühe dimensiooni, mis jagab inimesed edukateks ja ebaedukateks," kõneles ta.
Ta tõi näiteks, et Antslas lairiba ühenduse avamisel kõnelenud majandusminister Juhan Partsi jutust võis aru saada, et internet on justkui tähtsam kui külatee. "Minu arvates on see väga tõsine probleem. On inimesi, kes põhimõtteliselt ei taha kasutada internetti," väitis Hint ja viitas endale.
Oma pere näitel rääkis Hint, et kui teismeline ei suuda magama jääda kohas, kus interneti allalaadimise kiirus on alla 2 MB sekundis, siis tuleks selles näha tõsist probleemi.
Ta soovitas lugeda Nicholas Carr'i raamatut The Shallows: What the Internet Is Doing to Our Brains („Mida internet teeb meie ajuga?"), kust saab teada, kuidas internet põhjustab lugemisvõimetust ja süvenemisvõimetust. "See on Eestis suurel määral realiseerunud," lausus Hint.
"Kindlasti on internet kosmopolitiseerumise vahend, aga kuna me ei saa sellest nähtusest loobuda, siis on aeg teadvustada endale need olulised ohud, mis on seotud tehnoloogiliste uuendustega," kõneles Hint.
