Kaitseminister Margus Tsahkna ütles, et USA tänaöine raketirünnak Süüria õhuväebaasile oli vastus keemiarelvade kasutamisele valitsusvägede poolt. Ta märkis, et 2014. aastal kokku lepitud keemiarelvade hävitamise ja riigist väljaviimise süsteem ei töötanud ning tuleb kõneleda teist keelt.
Tsahkna rõhutas, et Ameerika Ühendriikide 59 Tomahawk-raketi saatmisele Süüria õhuväebaasi eelnes keemiarelvade kasutamine tsiviilisikute vastu, kus hukkus 86 inimest, nendest 30 lapsed, ja üle 500 sai vigastada.
“On selge, et seda keemiarelva kasutas Assadi režiim, mida Venemaa väga jõuliselt ka sõjaliselt toetab. Eelnes ka see, et ÜRO julgeolekunõukogu hukkamõisturesolutsioon blokeeriti. "Ka USA välisminister ütles väga selgelt, et Venemaa poliitika Süürias on läbi kukkunud, kuna anti ka väga selgeid lubadusi 2014. aastast ja edasi, et keemiarelvad viiakse Süüriast välja ja neid enam ei kasutata. Me näeme vastupidist ega muud ei jäänud ka minu hinnangul üle, kui anda väga konkreetne vastus, mis on oli väga selgelt sihitatud,” selgitas Tsahkna USA rünnaku põhjuseid.
Tsahkna sõnul on Eesti poolt vaadates meie huvides see, et rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi kokkuleppeid täidetakse. “Keemiarelva kasutamine ei ole absoluutselt lubatud. See on üldiselt kokku lepitud, et seda ei tehta, ja teistmoodi seda sõnumit viia ka Putinile ja Assadile kohale oleks olnud väga raske.”
Kaitseministri hinnangul oleks palju suurem kahju tekkinud siis, kui oleks hakatud uuesti pikalt menetlema seda, kas ikkagi üldse toimusid keemiarelva kasutamised, kes seda tegi jne ehk oleks kordunud see, mis mõned aastad tagasi, kus keemiarelva kasutamisele tugevat vastust ei järgnenud. “See kokkulepitud süsteem 2014. aastal kokku lepitud süsteem ei ole selgelt töötanud ja tuleb kõneleda teist keelt — kui diplomaatia ei suuda rääkida, siis räägivad relvad.”
USA-Vene suhted pingestuvad
Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahelised suhted, mida uue USA presidendi ametisse astumisel parendada püütakse, said selle käiguga Tsahkna sõnutsi väga selge pingestumise. “Venemaa reaktsioon täna hommikul, et nimetati seda agressiooniks iseseisva riigi vastu, näitab, et Venemaa ei saa seda kuidagi kergelt võtta. Nüüd on küsimus, et mis edasi saab. Üks teema on see, mis toimub Süürias. Olukord seal, vaatamata, et rahukõnelused käivad, ei ole kuidagi rahulikumaks läinud. Mastaapne sõjaline tegevus toimub ja seda on täna väga raske ennustada, mis seal toimuma hakkab,” rääkis kaitseminister.
Tsahkna ei osanud ennustada, kas Venemaa tahab oma jõudu mõnes teises kohas näidata. Samas märkis ta, et Putin saab aru sellest, kui Ameerika Ühendriigid annavad teatud kokkulepete murdmisel väga selge vastuse.
“Kui me vaatame Venemaa käitumist, kui on olnud mingi rahvusvaheline konflikt — on see Gruusia, on see Ukraina — ja kui ei ole läänemaailma poolt tulnud konkreetset vastust, on selge, et kuskilt astutakse veel järgmine samm. Ehk siis seda piiri pidevalt lükatakse. Kui vaadata seda, mis toimus keemiarelvade kasutamise suhtes, siis võib ka tinglikult öelda, et äkki see oli uus katse lükata mingit piiri, aga Ameerika Ühendriigid, andsid väga selge sõnumi, et ei, see punane liin kehtib Donald Trumpi ajal, siin antakse väga selgeid vastuseid," selgitas Tsahkna.
Kaitseminister ütles, et peame lootma, et sõjategevus ei eskaleeruks ja suudetakse leida mingid lahendused, kuid rõhutas, et ta pole naiivne ning diplomaatiliselt on täna Süürias mingit lahendust leida kindlasti väga keeruline. "Ideaalis oleks see, kui Venemaa lõpetaks Assadi režiimi toetamise ja need asjad lahenevad seal ilma selle juhita," lootis Tsahkna ja lisas, et kaotatud inimelud, Aleppo maatasa pommitamine näitavad seda, et tegu pole inimsõbraliku režiimiga.
"ISISe-vastane koalitsioon näitab täna selgelt, et sõjalist edu saavutatakse, nüüd on küsimus, kas me suudame seal ka üles ehitada toimiva ühiskonna pärast seda, kui mingid territooriumid on vabastatud," vaatas Tsahkna tulevikku.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
