Küsimusele, miks võitis Volli Kalm, mitte Margit Sutrop, vastas viimane, et ilmselt ei olnud valijad veel tema ideedeks valmis. „Võib-olla jäi ülikoolil puudu ka julgusest valida uus kandidaat, valida humanitaar, valida esimene naisrektor. Ma usun, et küllap see aeg veel tuleb.”

Sutrop osutas, et läks palju aastaid, enne kui naised said üldse võimaluse Tartu ülikoolis õppida. „Sellest on ainult sada aastat möödas. Ma loodan, et ei lähe enam sadat aastat, kuni ülikool usaldab juhtimise naisrektori kätte,” lausus Sutrop.

Professor Sutrop ei välistanud, et ta tulevikus uuesti rektoriks kandideerib, kuid toonitas, et see sõltub sellest, mida ülikool sellel hetkel vajab. „Ka minu praegune kandideerimine ei olnud tingitud mitte tingimata minu soovist saada rektoriks, vaid minu tunnetatud vajadusest, et ülikool vajab muutusi, ülikool vajab äratamist, ülikool vajab jõulisemat väljaütlemist ühiskonna suunal, kaasarääkimist ühiskonna muredes, seetõttu ma kandideerisin. Sõltub sellest, mida vajab ühiskond, mida vajab ülikool viie aasta pärast, siis saan ma oma otsuse teha,” sõnas Sutrop.

Praegu on Sutrop ametis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaanina. „Olen rektoraadi liige, nii et minu töö jätkub homme täpselt samamoodi nagu ta siiani on jätkunud, jätkan ka interdistsiplinaarse eetikakeskuse juhatajana, ainult et paljude kogemuste võrra rikkamana,” rääkis Sutrop.

Ta märkis, et rektorivalimistele eelnenud kampaania oli tema jaoks väga huvitav, sest ta ei püüdnud mitte kõnelda ja inimesi veenda, vaid neid kuulata. „Ma kuulsin ülikooli erinevate valdkondade erinevate inimeste käest nii palju nende muredest, vajadustest ja rõõmudest ja ideedest, mida ülikoolis võiks teha teisiti. Rektoraadi liikmena proovin ma paljusid neid ideid ellu viia.”

„Eelkõige tunnen suurt vastutust valmistumisel rahvusülikooli 100. juubeliks, seda komisjoni juhtides ma arvan me saame Tartu ülikooli teha nähtavaks. Näidata, et Tartu ülikool on kogu Eesti ülikool ja selle tööga alustan ma kindlasti juba homme,” sõnas Sutrop lõpetuseks.