Pakosta sõnul on faktiliselt näha, et huviharidus on üha rohkem kättesaadav ainult rikkamatele peredele ja laste hulk, kes huvitegevusest kõrvale jäävad, üha kasvab.

"See ujumistrenn, mis veel viis aastat tagasi oli jõukohane, tänastes hindades kindlasti enam ei ole," nentis Pakosta.

Kõige lihtsam on Pakosta sõnul probleemi lahendada nende huviringide kaudu, mis töötavad koolide juures.

Teine võimalus ringe rahastada oleks tema sõnul koostöös riigi, kohaliku omavalitsuse ja lastevanematega. Mudel, mida praegu kasutavad Põhjamaad, soosiks Pakosta sõnul aga ühelapselisi peresid.

Huviringi pearaha oli Pakosta sõnul koalitsiooni algne mõte, kuid selle taga nähti ohtu, et huvikoolid lihtsalt tõstavad pearaha võrra tasusid ja lapsevanemate omaosaluse suurus ei oleks muutunud.

Täna esitletud kogumikust "Laste heaolu" saab lugeda, et noorsootöös osalemise uurimuste kohaselt jääb ligikaudu kümnendik lastest kõrvale nii huviharidusest, huvitegevusest kui ka kõigist muudest noorsootöö tegevustest.

Lapsevanemad toovad põhjusena välja nende piiratud rahalised võimalused lapsele huvitegevuse võimaldamisel. Vaid 16 protsenti lapsevanematest saab lubada lapsel osaleda lastele mõeldud juhendatud tegevustes lapse enda soovide kohaselt.

Kaheksa protsenti lapsevanematest tunnistas, et ei saa toetada lapse osalemist tasulistes tegevustes.

Kulutused juhendatud tegevustele erinevad perekonniti. 27 protsenti lapsevanematest kulutab selleks kõige rohkem 20 eurot kuus, 43,9 protsenti lapsevanematest 20–60 eurot kuus, 10,9 protsenti kulutab 60–100 eurot kuus ja 4,5% üle 100 euro kuus.

Laste ja lapsevanemate küsitlemise tulemuste kõrvutamisel võib oletada, et paljud lapsed, kes enda sõnul ei soovi huvitegevuses osaleda või ei leia vajalikku infot, ei saa tegelikult osaleda pere majandusliku kitsikuse tõttu.