Eesti Kurtide liidu esimees Tiit Papi sõnul tekitab kurtides pahameelt asjaolu, et vaidluse keskmesse sattunud Heleni kool on ainus kurtide gümnaasium Eestis. „Oleks siis nii, et selline gümnaasium oleks mitmes kohas, aga ta on ainus, mis üle Eesti viipekeelset õppimisvõimalust pakub,“ märis Papp.

Kui küsimus on selles, et gümnaasiumit on liialt kulukas üleval pidada, siis samamoodi kulukaks peab Papp ka pakutud alternatiivi õpilased tavakooli integreerida, kuna seal peab ühe õpilasega olema üks tõlk hommikust õhtuni kaasas. Samuti pole sest laste hariduse aspektist palju kasu, kui muu õppimine tavakoolis samaks jääb – kurt laps lihtsalt ei jõua õpetajale järgi, kui peab samal ajal tõlgi viiplemist vaatama ning kirjutama. „Sel juhul haridus justkui on tagatud, aga mis tegelikult toimub?“ küsis Papp ja märkis, et odavam on eraldi gümnaasiumit pidada.

Tallinna Heleni kooli gümnaasiumiosas õpivad noored üle Eesti ning Papp on seetõttu arvamusel, et kui linn selle pidamiseks raha ei leia, siis peaks ta olema riigikool. „Me pole siiani aru saanud, miks Tallinna linn ega haridusamet pole pakkunud meiega koostööd, et koos taotleda haridusministeeriumist kasvõi gümnaasiumi ülalpidamist riigi poolt,“ ütles Papp. Ta märkis, et kooli toetajate jaoks tekib küsimus, kas linn või haridusamet ei taha koostööd teha või pole neil selleks lihtsalt huvi.

Igatahes on kurtide gümnaasiumiharidus jäänud kahe suure ameti vahele – ühelt poolt märgib linn, et koolis pole piisavalt õpilasi, aga riik võiks kooli ise pidada, teisalt vastab ministeerium, et riik koolipidamist üle ei võta, lahendus tuleb aga leida.