DELFI VIDEO | Kristina Kallas: venelased kolivad Põhja-Tallinnast Lasnamäele, eestlased Lasnamäelt ära
Paljud venekeelsed lapsevanemad eelistavad panna oma lapse venekeelsesse kooli. Paljud eestikeelsed lapsevanemad tahavad, et nende lapse klass oleks ülekaalukalt eestikeelne. Just sellepärast ongi meil kakskeelne koolisüsteem. Miks hakata lapsevanemate tahet vägisi šokikampaaniaga muutma?
Meil on väga palju lapsevanemaid, kes tahavad, et lapsed käiksid koos ühtses Eesti koolis. Väga palju. Seda näitavad kõik meie uuringud, et ühiskond on selleks igati valmis. Uus kool, mida loome tulevikus kõigi Eesti laste jaoks, on eestikeelne. Vene lapsel peab olema turvatunne, et ka tema emakeel on võimalik selles koolis selgeks õppida.
Mida ütleksite nendele venekeelsetele lapsevanematele, kes tahaksid oma lapsele puhtalt venekeelset kooli?
Me peame sel juhul toetama erakoole, kui on selline soov.
Miks need ei saa olla munitsipaalkoolid?
Sest munitsipaalkool peab olema Eestile ühtne kool, kus kõik Eesti lapsed õpivad koos. Kui me peame valima seal keele, on väga loogiline, et ühtse kooli õppekeel on eesti keel, mitte vene keel. On eestikeelne haridussüsteem, aga see ei välista, et mingeid aineid saavad venekeelsed lapsed õppida vene keeles, kui nad seda soovivad. Eesti lastega koos õppides ei saa nad ju ometi õppida vene keeles.
Paljudes eestikeelsetes lasteaedades ja koolides on mitteametlik kvoot, et venekeelseid lapsi ei tohi olla klassis üle 3-4, sest lapsevanemad soovivad, et klass oleks ülekaalukalt eestikeelne. Sellises olukorras ei mahu paljudes piirkondades ju venekeelsed lapsed eestikeelsetesse koolidesse ära?
Me peame vaatama piirkond-piirkonna kaupa. Eestis on piirkondi, kus pole üldse eestikeelseid kogukondi, kuhu saaks venelasi "juurde tuua". Seal on vaja teha väga korralikke eestikeelseid koole, et ka vene lapsevanemal oleks valik panna oma laps eestikeelsesse kooli. Me peame kool-kooli kaupa vaatama, kuidas koole ja lapsi kokku paneme.
Olete rääkinud ka elamispindade segregatsioonist. Ka see on ju inimeste valik, kes tahavad elada koos omasugustega. Miks te selle vastu võitlete?
Kui lugesite Inimarengu Aruannet, siis näete, et see ei ole inimeste valik. See on süsteem, kus ta elab ja selle sees teeb ta valikuid. Kui venekeelsete inimeste sissetulekud on Eestis kolmandiku võrra väiksemad, siis nad saavadki lubada endale elamispindasid nendes linnaosades, kus nad saavad seda endale lubada. See on tüüpiline segregatsiooniprobleem, mis on tekkinud ka Lääne-Euroopas. Sisserändajad töötavad madalapalgalistel töökohtadel ja kogunevad elama ühte rajooni, sest seal on odavam kinnisvara. Eestlased saavad endale lubada kinnisvara kallimates rajoonides. Nad on Lasnamäelt ära kolinud kallima kinnisvaraga linnaosadesse ja venelased on Põhja-Tallinnast ära kolinud Lasnamäele. See segregatsioon on toimunud viimase 25 aastaga.
Lääne-Euroopas kogunevad eri päritolu migrandid eri linnaosadesse. Selle põhjuseks on ju, et soovitakse olla omasuguste läheduses?
See on ka kindlasti põhjus, aga me ei tohi oma süsteemiga seda soodustada. Me ei tohi soodustada selliste linnaosade teket, mida me oleme Lääne-Euroopas näinud. Täna kõik tendentsid näitavad, et meil on sinnapoole minek. Oleme liikunud sinnapoole, peame sellega tegelema hakkama. Me oleme selles küsimuses väga haavatavad.
Kuidas te mõjutate inimeste vabatahtlikku elukohavalikut?
Alustame sellest, et lapsed õpivad koos. Täna õpivad nad erinevates lasteaedades ja koolides, sealt liiguvad nad tutvuste ja suhtlusvõrgustike kaudu tööturul eri segmentidesse. Väga palju liiguvad tööturul omasuguste seas ja siis näeme, kuidas rahvuslikul pinnal on tekkinud segregatsioon tööturul, mis omakorda mõjutab segregatsiooni eluasemeturul. Alustame sellest, et luues kõigile lastele ühtse aluse ühtse konkurentsivõimelise hariduse saamiseks ja sealt edasi liiguvad nad koos ühtsele tööturule ja siis on neil võimalus elada kõrvuti.
Jääb mulje, et te soovite teha head neile, kes seda ei soovi. Et te läheksite jõuga tegema elu paremaks neil, kes tahaksid elada oma venekeelses kogukonnas?
Meil ei ole võimalik kedagi sundida kuhugi elama minna. Riik ei saa teha mingit sellist poliitikat, et seab kvoodid korteritele, et 20 protsenti korteritest selles majas tuleb müüa venelastele. Sellist asja ei saa teha. Tuleb luua ühiskonnas selline süsteem, kus segregatsiooni ei teki. Inimesele jäävad tema vabad valikud, ta ise teeb oma valikud, aga täna oleme süsteemis, kus teatud linna piirkondades on valik ainult venekeelne kool. Ei olegi teist valikut.
Teatud Tallinna ja Ida-Viru piirkondades puuduvad suured eestikeelsed kogukonnad. Kuidas te tekitate eestikeelsed koolid kohtadesse, kus puudub eestikeelne kogukond?
Need eestikeelsed koolid tuleb sinna tekitada. Need eestlased on seal kunagi elanud, aga nad on ära läinud. Need piirkonnad on muutunud veel venekeelsemateks, kui nad olid nõukogude ajal. See on probleem. Hakkame sellega tegelema. Teeme sinna eestikeelsed koolid. Toome sinna need eestikeelsed õpetajad. Teeme sellised koolid, kuhu ka eesti lapsevanem tahab oma lapse panna.
Kohtla-Järvel eesti lapsevanemad protesteerivad riigigümnaasiumi vastu, mis oleks eestikeelne, aga kus oleks ka väga palju venekeelseid lapsi. Mida te nendele Kohtla-Järve lapsevanematele ütleksite?
Tean probleemi väga hästi. Probleemi juur pole ei nende ega minu arvates see, et eesti ja vene lapsed koos õpivad, vaid selles, et see kool oleks ka päriselt eestikeelne, et kooli töökeel oleks eesti keel, et selles koolis valitseks eesti kultuur. Selle peale on vaja panna Kohtla-Järve riigigümnaasiumis kogu energia.
Kuidas te teete seda?
Meil on vaja eestikeelseid õpetajaid. Meil on vaja sinna juhti, kes saab aru, mis on selle kooli missioon. Selle kooli missioon saab olla lisaks hariduse andmisele vaid eesti keele ja kultuuri õpetamine.
