DELFI VIDEO: Koort: mingit lausjälgimist ei ole, koera jalutavatel isikutel pole põhjust viisa pärast muretseda
Erkki Koort rääkis siseministeeriumi pressikonverentsil, et 2013. aastal sõlmiti USA saatkonnaga kokkulepe, lepiti kokku kontaktpunktid, kustkaudu infot edastatakse.
Enne 2013. aastat sellisel kujul seda programmi Koorti sõnul ei olnud, täpsustavatele küsimustele, millisel kujul see siis enne võis toimuda, ta väga sisulist vastust ei andnud, aga kinnitas, et vaatlust sellisel kujul nagu Postimees kirjeldab, varem ei toimunud.
Küsimuse peale, kas jälgimisüksusel on õigus filmida, vastas Koort, et neil on samad õigused, mis tavakodanikul. Jälitusõigust neil pole, ohust peavad nad teada andma PPA-le või kapole. Tegu ei ole lausandmekogumisega, kinnitas Koort.
Töötajad küsivad politseilt, kas inimene on ohtlik või mitte ja politsei vastab. Kui inimene tuli saatkonda ja tal paluti sisenemiseks telefon ära anda ja ta lahkus, siis nad küsivad, miks ta lahkus ja kas ta on ohtlik või mitte. Vastus on sellisel juhul ei või jah.
Ameeriklaste alus sellist infot saada on Koorti sõnul see, et nende saatkond asub Eesti Vabariigis, ja Eesti peab selle turvalisuse tagama.
Kui palju neid päringud tehtud on, selle kohta siseministeeriumil andmed puuduvad, aga nad on pöördunud saatkonna poole küsimustega, kuidas ja milliseid andmeid täpselt koguti ja kellele edastati.
Avalikus linnaruumis viibivatel isikutel pole Koorti sõnul põhjust karta, et nad oleks sattunud mõnda andmebaasi, mis välistaks sissesõidu USAsse.
Sõbrannat ootavad ja koera jalutavad isikud, kes on mures, et nad ei saa viisat, pole põhjust muretseda. Viibimine USA saatkonna läheduses ei tähenda veel, et teid jälgitakse.
Asekantsler kirjeldas 1,5 aasta tagust juhtumit , kui inimene ründas süütepudeliga saatkonda "On loomulik, et pärast sellist sündmust andmeid vahetatakse," ütles Koort.
Kuidas saab USA saatkond teada, kes on tänaval kõndinud inimene? Kui isik käib saatkonnas näiteks viisat vormistamas, siis on tema andmed saatkonnal endal olemas, kui tegu on kellegi tundmatuga, kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta võib endast ohtu kujutada, palutakse politseipatrullil isik kindlaks teha.
"Asja kese pole mitte Solarise keskus, vaid Ameerika Ühendriikide saatkond," rõhutas Koort. Kui inimene käib saatkonnas ja käitub kummaliselt, siis satub ta SDA huviorbiiti.
Eestlaste isikuandmete salvestamise kohta USA ülemaailmsesse turvaintsidentide sündmuste andmebaasi SIMAS ütles Koort, et selle kohta ministeeriumil info puudub.
SIMAS on Koorti sõnul vajalik seetõttu, et igasugused intsidendid tuleb kusagil talletada, sest inimesed vahetuvad, aga pika aja peale joonistub intsidentidest välja muster ja see talletatakse seetõttu, et miski ei tuleks pärast üllatusena.
SDA tehtud väidetavad 65 raportit pole Koorti sõnul palju, see teeb umbes ühe raporti nädalas ja asekantsler oletas, et diplomaatilised töötajad jõuavad sama ajaga mitu raportit esitada.
Infovahetus saatkonnaga käib välissuhtlemsseaduse alusel.
Hektel lähtub ministeerium eeldusest, et kellegi õigusi pole rikutud, kuid kui selgub infot, mis vajab õiguslikku hinnangut, pöördutakse prokuratuuri.
Tänane Postimees kirjutas, et USA suursaatkonna salajane üksus jälgib juba aastaid Tallinnas siseministeerumi heakskiidul ja politsei kaasabil inimesi.
