DELFI VIDEO: Kohtutäiturid soovivad juurdepääsu võlgnike pangakontodele
"See väldiks olukorda, kus võlgnikul on ühemehefirma, millest ta elatub, kuid läbi tema isikliku konto, mida täitur arstida saaks, ei liigu midagi," rääkis kohtutäiturite koja ametikogu juhatuse liige ja kohtutäitur Arvi Pink riigikogu sotsiaalkomisjonis toimunud üksikvanemate murede lahendamisele suunatud arutelul.
Täna on nii, et võlgnik võib täiturit oma eluruumi mitte lubada, täitur kergitab siis ukse taga kaabut ja lahkub ning võib tulla tagasi kohtu läbiotsimisorderiga, aga siis on üllatusmoment möödas ja korterist võib olla vara ära viidud, kirjeldas Pink täiturite tööpraktikat.
Samuti ei tea täitur täna, milline võlgnik välja näeb, sest täituril ei ole siiani juurdepääsu võlgnike fotodele ehkki võlgnike nimekiri on avalik. "Võlgnik tuleb ukse peale, täitur küsib, kas siin elab võlgnik, ja võlgnik ise ütleb, et ei ela," selgitas Pink olukorda, kus fotost oleks abi.
Veel soovivad kohtutäiturid juurdepääsu riiklikule töötajate registrile, mis hetkel on veel loomisel.
Pink rõhutas, et kõik need ettepanekud tuleb põhjalikult läbi kaaluda ja arvestada kõiki poolt ja vastuargumente.
Ta lisas, et alati tuleb vaadata ka, et elatisraha nõudmisega ei mindaks üle piiri. Ta viitas praktikas pettustele, kus inimesed elavad küll koos, aga teiste võlgade maksmisest hoidumiseks tõstetakse mehe raha naise kontole ja kuna elatisraha on muudest nõuetest seaduse silmis eelistatud, siis hiilitakse selle kaudu muudest võlgadest kõrvale.
Pink rääkis ka, et elatisnõue on pikk ja kestab 18 kuni 21 aastat. Seetõttu on pädevat statistikat tema sõnul raske teha.
Ta lisas, et pole välistatud juhtumid, kus osapooled on omavahel kokkuleppele jõudnud, aga pole sellest täiturile teada andnud, seetõttu ei pruugi kõik ligi 12 000 tänast elatisraha võlgnikku olla tegelikud elatisraha maksmisest kõrvalehoidjad.
