Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul konkreetset lahendust kontrollikoja liikme kandidaadi osas leitud ei ole. "Arutasime, kuidas kujunenud olukorras edasi minna, ja jätkame konsultatsioone lähipäevil," kommenteeris Ossinovski.

Juhan Partsi kandidatuuri suhtes jäävad sotsid Ossinovski kinnitusel eriarvamusele, kuid ta möönis, et lõpuks peab valitsus ühisele seisukohale jõudma.

Küsimusele, kas IRL hakkab uut kandidaati otsima, vastas Margus Tsahkna, et praegu seda ei tehta. "Nii nagu Jevgeni (Ossinovski - toim), et meil on eriarvamused, aga valitsuses ongi selleks omavaheline suhtlus, et asju arutada," ütles IRL-i esimees, lisades, et valitsusel on ka palju muid teemasid, mida arutada.

Nii Tsahkna kui Ossinovski kinnitasid, et järgmise kohtumise aega pole veel paika pandud.

"Ühisele arvamusele peame lõpuks jõudma, nii et otsime kandidaati," rõhutas Ossinovski veelkord ning ütles, et kuskil pole kirjas, et kandidaat peaks IRL-i liige olema.

Rahandusminister Sven Sester tegi reedel valitsusele ettepaneku esitada hoolimata sotsiaaldemokraatide vastuseisust Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks endine majandusminister Juhan Parts. Täna hommikul kohtus riigikontrolör Alar Karis Juhan Partsiga.

Euroopa Kontrollikoda on üks viiest Euroopa Liidu institutsioonist Euroopa Komisjoni, ELi Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kohtu kõrval. Kontrollikoja ülesanne on auditeerida ELi institutsioonide arvepidamist ja tagada seeläbi liidu finantsjuhtimise usaldusväärsus.

Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele esitab Euroopa kontrollikoja liikme kandidaadi valitsus rahandusministri ettepanekul, tutvudes eelnevalt riigikontrolöri arvamusega. Pärast valitsuse heakskiitu esitatakse Euroopa kontrollikoja Eesti-poolse esindaja kandidatuur Euroopa Liidu nõukogule. Kontrollikoja liikme kinnitab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa parlamendiga.

1977. aastal loodud kontrollikoda toimib kolleegiumina, kus on 28 liiget – üks liige igast liikmesriigist. Liikmed nimetab nõukogu pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja neid saab ametisse tagasi nimetada. Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, keda saab tagasi valida. Senise Eesti esindaja Kersti Kaljulaidi volitused Euroopa kontrollikojas kestavad 2016. aasta maikuuni.