Kandidaatidelt küsiti, kas nad annaksid presidendina armu kurjategijale, kes on eluks ajaks vangi mõistetud, sellest 30 aastat ära kandnud ja seejärel armu palunud.

"Kindlasti on see täiesti tavaline stsenaarium, vabandust, et ma nii inimese eluga üldistan, aga presidendi lauale see nii saabub tavaliselt. Selliseid armuandmispalveid tuleb vanglast regulaarselt," rääkis Mailis Reps.

"Iga kord on selleks omad argumendid, on kohtu seisukoht, on vanglaametnike seisukohad ja nii nagu me teame, võib president täielikult armu anda või osaliselt või karistust ka kergendada," rääkis Reps.

Allar Jõksi arvates õigust armu saada kellelgi ei ole ja president selle otsuse tegemisel peaks lähtuma süüdimõistetu isikust ja süüteo raskusest.

Siim Kallase sõnutsi ei saa aga olla ühtset armuandmispoliitikat, vaid tuleks vaadata juhtumipõhiselt.

"Ma ei julgeks öelda, et kas rohkem või vähem, ma vaataks ikka seda, et mis see konkreetne juhtum on ja mida kohtunikud või teised nõuandjad arvavad sellest," rääkis Kallas.

Mart Helme sõnul lähtuks tema ühiskonna õiglustundest ja kui on juhtumeid, mis riivaks tugevalt ühiskonna õiglustunnet, siis neile ta alla ei kirjutaks.

Marina Kaljurand lisas lõpetuseks, et tema arvates samuti ei saa abstraktselt sellele küsimusele vastata, sest see sõltub inimese tegudest, rehabilitatsiooniastmest jne, et kas ja mis tingimustel talle armu anda.

Vaata rohkem videost!