„Elus on ikka nii, et mõnikord kaotatakse ja mõnikord läbi nende kaotuste avanevad uued uksed, uued võimalused,” ütles Ratas vastates küsimusele selle kohta, et alles kevadel oli ta valimis poliitikast lahkuma, et olla Eesti olümpiakomitee (EOK) president, kuid kuna jäi konkurendile ühe häälega alla, siis jäi poliitikasse ja on nüüd võtmas peaministritooli. „Tegelikult tuleb elus osata mõlemat — tuleb osata kaotada ja tuleb osata võita.”

Keskerakondlased ootasid küll ka välis-, sise- ja justiitsministri kohta, kuid neid erakond ei saanud. Ratas nentis, et soovis, et tulevases valitsuses tunneks kõik osapooled end täisväärtuslikuna, mistõttu jagati kohad võrdselt. „Ma ütlen ausalt, et need ametikohad, mis Keskerakonnal hetkeseisuga on, on minu meelest väga vastutusrikkad, nendest sõltuvad Eestimaa järgmised sammud väga palju. Olgu see haridusvaldkond, majandusvaldkond, olgu see maaeluvaldkond, või olgu see kogu kohalike omavalitsuste temaatika — need on olnud kogu aeg meie erakonna jaoks, majandus ja haridus, üks põhiteemasid ja täna on väga pädevad ministrikandidaadid nendele ametikohtadele olemas.”

Maaeluministrikandidaat Martin Repinski osas on samas kerkinud küsimus, kas ta sobib üldse riigikokku, rääkimata ministriametist, kuivõrd mees on hädas suurte võlgadega ja ka politseiga pahuksisse sattunud. Ratas aga probleemi ei näe ja usub, et Repinski kogemus on piisav. „Eks riigikogusse valitakse inimesed, kes saavad kandideerida. Punkt üks, ta sai kandideerida kuskil aasta ja kümme kuud tagasi. Ja sai ka Eesti inimeste toetuse,” sõnas Ratas. „Ma arvan, et ministreid ei pea valima ainult selle pärast, et keegi on lähedane sõber, vaid vastupidi, tuleb valida inimesi, kes selles valdkonnas omavad teadmisi,” rõhutas Ratas ja viitas, et Repinski on maaelusektoris ettevõtlusega tegelenud ja ka riigikogus ennekõike maaeluteemasid tõstatanud.

Ratas märkis, et president Kaljulaid oli kuu aja eest ise sarnases olukorras, kus tema jaokski olid sündmused väga kiired. „Ta andis inimlikke soovitusi ja ma olen väga tänulik nende eest. Kuidas sellises olukorras hakkama saada ja eks see tähendab ka teatud elukorralduslikke muutusi.”