"Konsultatsioonid erinesid klassikalistest piiriläbirääkimistest, sest piirijoon oli 2005. aastal paika pandud ning lepingu põhitekst olemas," rääkis Luik Delfile antud intervjuus.

Luige sõnul oli Eesti poole ülesanne otsida lepingust paar spetsiifilist lauset, mis selgitavad, kas leping ohustab mingil viisil meie juriidilist järjepidevust. "Leidsime lause, mis vastab meie muredele, aga on samas vastuvõetav ka vene poolele. Diplomaatia kuldne reegel ütleb, et tuleb leida midagi, mis on vastuvõetav mõlemale poolele".

Luige sõnul ei olnud vene pool läbirääkimistel agressiivne. "Nagu ka välisminister Lavrov ütles, tänasel päeval mingit pinget meie piiril ei ole. Tegemist oli eelkõige spetsiifiliste juriidiliste küsimuste teemal konsulteerimisega," rääkis Luik.

Küsimusele, mis juhtub siis, kui Eesti parlament taas "üllatab" ja jätab leipingu ratifitseerimata, vastas Luik, et Venemaa ei aktsepteeriks seda, kui Eesti pool lisaks taas mingi deklaratsiooni. "Pärast konsultatsioone pole see ka vajalik, sest probleem, millele oleme viidanud, leidis mõlemapoolse lahenduse".

Luik ei osanud öelda, kumma riigi parlament ratifitseerib lepingu enne.

Välisminister Urmas Paeti kohtus Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, ministrid kirjutasid alla Eesti ja Venemaa piirileppele ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingule.

Samuti allkirjastasid välisministrid Eesti ja Venemaa vahelise saatkondade paiknemise tingimusi reguleeriva lepingu.

Välisminister Paeti sõnul on selgelt paika pandud piir, mida mõlemad pooled aktsepteerivad, Eestile oluline julgeolekut kindlustav faktor. „Piirilepete olemasolu naaberriikide vahel on pigem reegel kui erand,“ märkis Paet. „Lepingutega kinnitatud piirid naaberriikide vahel on oluline eemaldamaks võimalikke arusaamatusi nii olulisel ja tundlikul teemal nagu seda on territooriumid – seda nii rahuajal kui kriisiolukorras,“ rõhutas ta.