DELFI VIDEO JA FOTOD | Viljandis toimus enam kui 800 osalejaga erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu, mis tõlgiti esmakordselt Eesti laulupidude ajaloos viipekeelde

 (10)

Täna toimus Viljandi lauluväljakul suur üleriigiline erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu.

Kernu hooldekodu lauluhuvilise tegevusjuhendaja ideest alguse saanud traditsioon on üheksa aastaga kasvanud üle-eestiliseks erivajadusega inimesi ühendavaks suursündmuseks. Sel aastal ühinesid esimest korda lauljatega tantsijad ning samaaegselt toimus ka tantsupidu. Lauluväljakul oli avatud laada-ala, kus erivajadusega inimesed müüsid enda valmistatud käsitööesemeid. Kui üle-eelmisel aastal oli kohal ligi 500 peolist ja eelmisel aastal üle 600, siis tänavu tuli peole enam kui 800 lauljat-tantsijat.

AS Hoolekandeteenused Viljandi piirkonna teenuseüksuste juhi Kristel Jaago sõnul oli erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu oodatud suursündmuseks kooridele ja tantsurühmadele, kes möödunud kuude jooksul vaibumatu entusiasmiga nõudlikku kava harjutasid. "Tahame, et peost saaksid osa kõik soovijad. Meie peol ei ole puue takistuseks, et tulla kohale, laulda ja tantsida. Ka ratastoolis saab tantsida - näiteks Karula Kodu ratastoolitantsurühm on laulupidudel osalenud juba mitmeid aastaid," sõnas Jaago enne pidu.

Jaago lisas, et ka puude puudumine pole takistuseks, et tulla sellele erilisele tavalisele peole. "Meie pidu on ka kutse üldsusele - tulge, laulame ja tantsime koos ning tunneme, et meie vahel ei ole piire ega põhjust eelarvamusteks!"

Esimest korda laulupidude ajaloos tõlgiti kogu pidu eesti viipekeelde. Nii said pidu nautida ka vaegkuuljad ja kurdid, kel seni pole olnud võimalust laulupidudele kaasa elada. Viipekeeletõlkide OÜ esindaja Ulvi Saksa sõnul on laulu- ja tantsupeod ikka olnud eesti rahva ühispeod ning kurdid inimesed on samuti Eesti ühiskonna liikmed. Kui nad ei kuule, ei saa nad ka peost osa võtta, kui see ei ole vahendatud neile viipekeelde, mis on nende esmaseks keeleks. "Jah, nad võivad lugeda laulusõnu tekstina, kuid nii ei saa nad kätte seda ühist emotsiooni ja tundeid, mida teised osalejad tunnevad. Nad ei saa aru laulu dünaamikast, rütmist, hääle kõrgusest või madalusest. Tõlgid annavad edasi kõik selle ja ühtlasi ka laulu mõtte," lisas Saks.

Laulupidu algas kell 14 ühise rongkäiguga. Tervituskõnet pidasid Viljandi linnapea Ando Kiviberg kui sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Külalisesinejana astus üles armastatud ansambel Justament. Videomeeskond tegi peost otseülekande suurele ekraanile koos laulusõnadega, nii said kaasa laulda ka pealtvaatajad. Pidu oli kõigile tasuta.

Laadalt oli võimalik endale soetada erivajadusega inimeste poolt valmistatud erinevaid käsitööesemeid ja kunsti. Näiteks pakkus peolistele enda joonistatud kaarte ja raamitud pilte Avo Uuselu, kes ei saa tervise tõttu pintslit käes hoida, kuid on leidnud võimaluse joonistada pilte arvutis nina abil.

Peo ettevalmistamisel lõid kaasa suur hulk vabatahtlikke ja ettevõtteid. Erilised tänusõnad kuuluvad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiale, Bonifatiuse Gild MTÜ-le, Sakala Keskusele, Viipekeeletõlkide OÜ-le, Viljandi linnale ja ajakirjale Vaimupuu.

Laulupeo traditsioon sai alguse üheksa aastat tagasi Kernu hooldekodus oma rahvale korraldatud laulupeost. Iga aastaga on üritus aina hoogu ning uusi osalejaid juurde saanud. Alates 2015. aastast on peol ka oma laul, Anu Röömeli just selleks puhuks ja erivajadustega inimestele kirjutatud "Kollane päike". Laulupeo ideed kannavad laulu refräänist kujunenud moto "Laulan helisema maa" ning Karula Kodu elanike Kati ja Paveli joonistatud logo.