Uuringute käigus soovitakse välja selgitada ligi nelja meetri kõrguse pronksist inglikuju sisemine struktuur ning kuju kinnituskonstruktsioonid graniidist postamendi ülaosas. Tallinna linnaplaneerimisameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik sõnas Delfile, et mõistagi ei saa uuringu tulemustest täna veel rääkida, kuid lubas sellest juttu teha juba õige pea.

Russalka pronksosa läbivalgustamiseks toodi kohale maksu- ja tolliameti röntgenaparaat, mida kasutatakse igapäevaselt sõidukite läbivalgustamisel, aga mis on olnud varem abiks ka Niguliste kiriku H. Rode altari uurimisel. Muuhulgas uuritakse ka inglikuju kinnitust graniidist postamendile, milleks kasutatakse Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse georadarit.

Duboviki sõnul on uuringud selle üle saja aasta vanuse kultuurimälestise seisukorra hindamiseks hädavajalikud. "Viimased restaureerimistööd tegime kuju juures 2004. aastal, ent tollal ei olnud veel tehniliselt võimalik kuju konstruktsioone uurida," selgitas Dubovik.

Monumendi ehitusest parema pildi saamine annab kasulikke ja vajalikke teadmisi ka tulevikuks. „Russalka-suguse märgilise kunstimälestise uurimine on oluline ettevõtmine, mis on võimalik tänu heale koostööle,“ lisas muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo. Tema sõnul on saadav info oluline, sest selliseid tehnilisi võimalusi monumentide mittelõhkuvateks uuringuteks saab kasutada ka teistel objektidel.

Uuringute ajal on monument ümbrus ohutuse tagamiseks piiratud ca 30 m raadiuses.

Kuju autoriks on Amandus Adamson, see valmis 1902. aastal ja püstitati suurtükiväe õppelaevastiku soomuslaeva "Russalka" hukkunud 186 meeskonnaliikme mälestuseks.