DELFI VIDEO ja FOTOD | Puukaitsjad on Haabersti ringi juures laagris: rahvas tulge välja! Puud hakatakse tapma!

 (204)

Alates mai lõpust on puukaitsjad olnud Paldiski maanteel laagris Haabersti ringi lähedal kasvava hõberemmelga juures ja täna kogunesid sinna inimesed, et avaldada meelt tee-ehitusele ette jääva puu mahavõtmise vastu.

Puukaitsjate kõneisik Vegard tutvustas kohapeal ideed, kuidas aktivistide hinnangul saaks puu tee-ehituse plaane muutmata päästa. "Puu on täpselt sellises kohas, kus ta tee-ehitusele ette ei jää," sõnas mees ja väitis, et puu ümber saab panna asfaldi nii, et see ei takistaks puu kasvu.

Puukaitsjad on olnud ööpäev läbi puu juures, et ehitajad ei saaks linnupesi lõhkuda ega puud maha võtma asuda. Kohal käis ka riigikogu liige Rainer Vakra, kes puukaitsjad ära kuulas. Kohale tuli ka politsei, kellele samuti Vegard oma plaani tutvustas.

Looduskaitsjad on asunud kaitsma puud, mis on nende sõnul 334-aastane paju. Tallinna kommunaalameti hinnangul on puu sada aastat vana ja arborist Heiki Hanso sõnul on hõberemmelgas hoopis 70-aastane.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles olukorda kommenteerides, et tema hinnangul on Haabersti ristmiku roheala säilitamise planeerimisel tehtud kolm viga.

Seotud lood:

"Tallinna linn oleks saanud kirjutada projekti lähteandmetesse sisse, et 150-aastane paju tuleb alles jätta. Seda oli võimalik teha, aga seda ei tehtud," ütles Vakra.

Teiseks on tema sõnul olnud kommunikatsioon elanikega väga puudulik. "Kui me kujundame ümber rohealasid Tallinnas, siis tuleb seda teha koos kogukonnaga," rõhutas ta. "Inimesi tuleb kaasata. Silmast silma suhtlus ja ukselt uksele käimine ei tohi meenuda ainult valimiste eel. Seda tuleb teha kõigi suurte otsuste puul, mis kujundavad meie tulevikku."

Ta osutas, et kui ehitaja naerab avalikult, et kas siis kõigi elanikega on vaja kooskõlastada, siis on ilmselgelt tegu möödarääkimisega. "Kui seda ehitaja tõepoolest teha ei saa, siis peaks elanikega rääkima linnaosavalitsus. Selle asemel, et linnaosa toredaid üritusi ja pirukajagamisi korraldada. Ei ole normaalne, et inimesed kuulevad esimest korda puude mahavõtmisest alles siis, kui saag on juba käima tõmmatud. Kohalikud ei teadnud siiani, kas tuleb mürasein, kas tuleb uus haljastus, kui kõrge see tuleb jne. Mis on keskkonna-alased kompenseerivad meetmed?"

Kolmas viga on tema sõnul eksitava informatsiooni kasutamine ametlikel kujundustel. "3D-piltidelt on näha, et suured puud on püsti. See pilt, mida linn kasutab projekti illustreerimiseks, ei vasta tegelikult tõele - need puud on juba praeguseks maha võetud. Niimoodi ei saa asju teha. Pildid peaks ikka olema realistlikud ja vastama tõele," toonitas Vakra.

Selle kõige tulemusel ongi tema hinnangul praegune olukord tekkinud: puudulik eesmärgipüstitus, puudulik kaasamine ja valeinformatsiooni levitamine projekti kohta. "Minu arvates siin on, millest tulevikuks õppida," lisas Vakra.