DELFI VIDEO ja FOTOD: Puudega inimesed avaldavad Toompeal meelt töövõimereformi vastu

 (175)
Täiendatud 13:26

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit avaldab täna Toompeal meelt uue töövõimetoetuse seaduse eelnõu vastu, mille esimene lugemine oli täna riigikogu päevakorras.

"Me lootsime viimse hetkeni, et see eelnõu ei lähe sellisel kujul riigikokku," sõnas Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tiia Sihver eile Delfile.

Ta rõhutas, et tegelikult ei ole puudega inimesed sugugi töövõimereformi kui sellise vastu, aga leiavad siiski, et praegune eelnõu on vigane ja vajab põhjalikku ülevaatamist.

"Reformiga püütakse ellu viia sunnimeetmetega, paisutades töötukassa kontoreid ja rakendades tööle sadu uusi klienditeenindajaid ning töötervishoiuarste, kes hakkavad hindama terviseprobleemidega inimeste töövõimet ja kontrollima nende tööotsinguil osalemist, kuid unustatud on lihtne tõsiasi, et tööl käimiseks on ennekõike tarvis sobivaid töökohti ja võimalust kodust välja pääseda," kommenteeris Sihver.

Omavalitsuste sotsiaalteenuseid nagu invatransport, tugiisiku või viipekeele tõlgi teenus pole aga reformikavas ette nähtud. Reformikavas pole ka mõeldud maksusoodustuste jms peale, mis motiveeriks tööandjaid osakoormuse või muude erivajadustega töötajaid palkama.

Piketi korraldajate poolt valitsusele ja riigikogule üle antud avalikus pöördumises nõutakse järgmiste meetmete lisamist reformikavasse:

Seotud lood:

- Luua tugiprogrammid, mis toetavad hariduseta ja töökogemuseta puudega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele;

- käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid;

- töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem puudest/terviseseisundist tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks;

- lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja saavutada kokkulepe riigi ja omavalitsuste vahel teenuste ühtsete standardite (liigid, maht, õigustatud isikud jne) ja rahastamise osas;

- reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed. Nõutakse selgete prioriteetide seadmist (juba töötavad inimesed, tööturule sisenevad noored, omastehooldajad, töötada soovijad jne) reformi rakendamisel, et tagada ressursside kasutamise optimaalsus ja parim võimalik tulemus riigile.

Eelnõu suruti läbi

Reformi läbiviimiseks plaanib riik kulutada järgmisel kuuel aastal ligi 350 miljonit eurot, millest 180 miljonit eurot on Euroopa Liidu abiraha ja ülejäänu võetaks töötukassasse kogunenud töötuskindlustusmaksetest.

Puudega inimeste esindajate hinnangul jõuaks alla poole sellest rahast sihtgrupini otseste teenuste näol, sest ülejäänu kuluks uue süsteemi administreerimisele. Samal ajal soovib riik kokku tõmmata töövõimekaoga inimestele makstavaid pensione, asendades need enamiku puhul väiksemate ja vähenevate töövõimetoetustega.

Valitsus andis kirgi kütnud seaduseelnõu riigikogule üle mai lõpus. Riigikogu sotsiaalkomisjon vaagis eelnõud mitmel istungil ja komisjoni esimees Heljo Pikhof sotsiaaldemokraatide ridadest ütles ka välja, et eelnõud sellisel kujul vastu võtta ei saa. Siiski saadeti see eelmisel neljapäeval suurde saali lugemisele.

Piketi korraldusmeeskonda kuuluvad Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Hooldajate Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing, Juht- ja Abikoerte Kool, Abikoerte Keskus jt organisatsioonid ning üksikisikud.

Täna riigikogus siiski töövõimetustoetuse seaduse esimese lugemiseni ei jõutud, sest päevakorrapunkte oli palju ja istungiaeg lõppes enne otsa. Tõenäoliselt jõuab seadus menetlemiseni homme.