DELFI VIDEO ja FOTOD | Keskerakonna valimislubadus: hakkame venekeelsetes lasteaedades rohkem eesti keelt õpetama

 (132)

Keskerakonna Lasnamäe esinumber Mihhail Kõlvart rääkis täna Lindakivi kultuurikeskuse kohvikus Keskerakonna valimisplaani tutvustades, et plaanis on hakata vene lasteaedades suuremas mahus eesti keelt õpetama.

Kõlvarti hinnangul oleks tegelikult hea variant luua kakskeelsed rühmad, samas on tema sõnul tähtis panna rõhku emakeelele. Praegugi õpetatakse venekeelsetes lasteaedades eesti keelt ja 21 Tallinna lasteaias töötab keelekümbluse projekt, kuid uuringute järgi tuleb keel paremini suhu siis, kui keeleõpe on seotud tegevuste ja ses keeles suhtlemisega, mistõttu on ka eesti keele õpetamise suurendamise plaani juures Kõlvarti sõnul silmas peetud eelkõige lisategevusi, mis oleks keeleõppega põimitud.

Hetkel pole Kõlvarti sõnul keeleprogrammi tarvis piisavalt õpetajaid, kuid plaanis on hakata õpetajaid ette valmistama, et nad saaksid eesti keelt õpetama hakata. Keeleprogramm vaadatakse üle ka koostöös keeleinspektsiooniga. Praegu valmistatakse ette neljaaastast programmi, kus arvesse tuleb kahtlemata võtta ka rahalist poolt. Ühe õpetaja palgale kulub Kõlvarti sõnul hinnanguliselt 15 000 eurot aastas. Kokku kulub õpetajate koolitamisele, õppematerjalide soetamisele ja ürituste korraldamisele Kõlvarti sõnul kuni miljon eurot aastas.

Peale lasteaialastele eesti keele õpetamise loodetakse eesti keelt paralleelselt õpetada ka laste vanematele. „Oleks palju kasu, kui ka lapsevanemad valdaks keelt,” nentis Kõlvart. See mõte alles vaikselt idaneb, kuid ennekõike eeldab selle idee õnnestumine, et lapsevanemad ise on eesti keele õppimisest huvitatud. Kui nad seda on, siis võiksid nad näiteks korra kuus lastega koos lasteasutuses keelt õppimas käia. Pilootprojekte loodetakse Kõlvarti kinnitusel alustada juba järgmisel aastal.

Seotud lood:

Praegu eestikeelsetes lasteaedades vene keele õpetamise programmi ei ole, kuid Kõlvart nentis, et huvi kasvab ka vene keele vastu, mistõttu tuleb mõelda ka vastupidise programmi peale: kuidas ja mil määral võiks eestikeelsetes lasteaedades vene keelt õpetada.

Kõlvart on seni silma paistnud venekeelse koolihariduse toetajana, kuid ta kinnitas, et uus programm ei tähenda, et ta oleks poolt vahetanud. „Mingit meelemuutust ei ole ja kunagi ei olnud, sest alati, kui ma rääkisin vene haridusest, ma rääkisin ka seda, et vastuolu eesti keelega on kunstlik. Alati on võimalik saada emakeeles haridust ja õppida keelt – ja seda ongi vaja teha,” toonitas Kõlvart.

Reformierakond: see samm pole piisav

Reformierakondlasest riigikogu liige Kristen Michal ütles Keskerakonna plaani kommenteerides, et see on väike samm tagasi senistest nõudmistest pidurdada eestikeelsele õppele üleminekut, kuid pole piisav, sest pakub vaid veidi võõrkeele õpet. „Eestis võiks maksumaksja poolt ülalpeetavas haridussüsteemis olla eesti keel siiski põhikeel,” leiab ta.

Michali hinnangul on Keskerakond asunud eesti keele õpet venekeelsetes lasteaedades suurendama, sest erakonna ideoloogidele on kohale jõudmas, et üle 70 protsenti vene keelt rääkivatest lapsevanematest toetab Praxise andmetel ideed eesti keele õppest juba lasteaiast. Seda selleks, et lastel oleks Eestis parem võimalus edukas olla. „Meie ettepanek on selge – Eesti haridussüsteem on eestikeelne, lastaeaiast,” rääkis Michal Reformierakonna lähenemisest.

Michali sõnul ütlevad ka kasvatusteadlased, et lasteaia iga on keeleõppeks parim aeg ja emakeel ei jää sealjuures unarusse.

SDE: loodetavasti ei jää see idee loosungiks

Riigikogulane Rainer Vakra (SDE) tervitas Keskerakonna plaani ja avaldas lootust, et see ei jää vaid loosungiks, mis kohe pärast valimisi unustatakse. „Lisaks on Keskerakonnal oskus ka kõik head mõtted halva teostusega lõpuks ikka ära rikkuda,” kritiseeris Vakra koalitsioonipartnerit ja endist koduerakonda.

Vakra meenutas, et Tallinna sotsiaaldemokraadid on lasteaedade keeleõppe teemaga tegelenud veebruarist saadik ja kokku kutsunud ka spetsialistide ümarlaua, kes jõudis seisukohale, et iga lasteaias saadud lisakeel tõstab laste konkurentsivõimet nende tulevases elus. „Eesti keel on vaja selgeks saada juba lasteaias,” lisas Vakra.

SDE aseesimees toonitas aga, et peale keeleõppe on vaja jätkata ka lasteaedade heaolu parandamisega, ning juhtis tähelepanu, et linnavalitsus on väljakuulutatud renoveerimisplaanist maas ja paljud lasteaiad ootavad endiselt kapitaalremonti.