Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles Delfile, et edasiviiv oli tänane arutelu Lääne-Tallinna keskhaiglas juba seepärast, et laua taga olid ka sotsiaalminister ja sotsiaalministeeriumi tervishoiuala asekantsler.

„Kui sellised läbirääkimised nagu täna oleks toimunud eelmisel sügisel või vähemalt kevadel, siis seda streiki ei oleks tulnud. Aga kahjuks varem meiega laua taha tulema ei soostutud – aga väga tore, et see nüüdki juhtus,“ kommenteeris Rehemaa.

Rehemaa märkis, et kuna sotsiaalministeeriumi esindajad olid kohal, siis sooviti esmajärjekorras arutada teemasid, mille üle haiglate liit enda sõnul otsustada ei saa. Nii arutati näiteks arst-residentide täistööaja tasustamist ning saadi minister Hanno Pevkuri põhimõtteline nõusolek, lahtiseks jäi vaid muudatuse jõustumise kuupäev.

„Teiseks oli põhimõtteline ühine arusaam selles – mis on meie kindel soov – , et kui me haiglate liiduga mingi kokkuleppe teeme, kollektiivlepingu sõlmime, siis need samad tingimused, eriti palga osas, peaks kehtima kõikidele tervishoiutöötajatele,“ rääkis Rehemaa ning täpsustas, et kiirabitöötajate ja arst-residentide osas on küll põhimõtteline nõusolek olemas, kuid otsust veel mitte.

Kokkuleppe lävel ollakse Rehemaa sõnul ka koormuste teema osas. „Nii ambulatoorse, eriarstiabi koormuse, arstide-õdede vastuvõtte puudutava kui ka statsionaaris tehtava töökoormuse koha pealt – see on väga põhjalikult läbi arutatud ja oleme haiglate liiduga enam-vähem ühisel arusaamisel ettepaneku koha pealt, mille võiks viia haigekassa nõukokku.“

Palgatõusu tarvis võiks arstide ja õdede hinnangul tuge tulla ka haigekassa jaotamata kasumist. „Meie, arstide liit ja kutseliit, tegime selge ettepaneku, et kuna on niivõrd kriitiline olukord tervishoius just töötajate lahkumise tõttu, siis järgmisel aastal võtaks haigekassa jaotamata kasumist kasutusele maksimaalne seadusega lubatud osa, et me saaksime oma kokkulepped teha.“