DELFI VIDEO JA FOTOD: Kaitseväe keskpolügoonil kõmmutasid USA tankid sihtmärkide pihta

 (133)
Täiendatud 18.05
Kaitseväe keskpolügoonil toimusid Ameerika Ühendriikide tankide M1A2 Abrams lahinglaskmised
Foto: Rauno Volmar

Täna toimusid Lääne-Virumaal kaitseväe keskpolügoonil Ameerika Ühendriikide tankide M1A2 Abrams lahinglaskmised.

Lahinglaskmistel osales Eestis viibiv Ühendriikide tankirühm ning kokku tulistatakse laksmiste käigus 120mm kaliibriga kahuritest 500 meetri kaugusel asuvate sihtmärkide pihta kakskümmend mürsku.

Lahinglaskmisi jälgivad kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik.

Kaitseväe juhataja ütles enne laskmisi ajakirjanikele, et peagi kostvad lasud on ajaloolised. Nimelt on need esimesed tankilasud Eesti pinnal peale II maailmasõda, vahendab venekeelne Delfi.

Kindralleitnant Riho Terras väljendas ameeriklaste kohaoleku üle rõõmu ja ütles, et oleks hea, kui tankid siit ei lahkuks.

"Meil on väga hea meel selle üle, et saame oma eestlastest liitlastega ühiselt harjutada. Samuti oleme rõõmsad, et meil on täna võimalus teile demonstreerida Abrams tanki muljetavaldavat tulejõudu," ütles Ameerika Ühendriikide 3. jalaväediviisi 1. soomusbrigaadi ülem kolonel Rob Ashe.

Pärast lahinglaskmisi ütles Terras: "Me tegime seda!".

USA üksuse juht andis Terrasele ja USA suursaadikule mälestuseks ka laskmisest tekkinud mürskude kilde.

Seotud lood:

Lahinglaskmisel osalenud kolm tanki lasid kokku kuuskümmend 120-kaliibrilist mürsku poole kilomeetri kaugusel asunud sihtmärkide pihta. Tankimeeskonnad alustasid tulistamist kaitsepositsioonilt, hävitasid nende liikumist takistanud vastast imiteerivad sihtmärgid ning
liikusid edasi järgmistele positsioonidele, jätkates tulistamist juba uute sihtmärkide pihta.

Lahinglaskmisel osalenud 3. jalaväediviisi 1. brigaadi 7. rügemendi tankid osalevad koos kahe Ühendriikide õhudessantrühmaga ka järgmisel nädalal algaval enam kui 13 000 osalejaga suurõppusel Siil ja teevad koos ajateenijatest pataljoni ja Ühendkuningriigi kaitseväelastega vastutegevust täielikult formeeritud 1. jalaväebrigaadile.

Eestis paiknev Ameerika Ühendriikide kaitseväe kompanii koosneb ühest tankirühmast ja kahest rühmast õhudessantväelastest. Tankirühm kuulub Ameerika Ühendriikide maaväe 3. jalaväediviisi 1. brigaadi 7. rügemendi koosseisu, õhudessantväelased 173. õhudessantbrigaadi. Oma teenistust alustasid nad Eestis märtsi lõpus.

3. jalaväediviisi 7. jalaväerügement on üks vanimaid Ameerika Ühendriikide maaväe jalaväeüksuseid, mis loodi enam kui 200 aastat tagasi ning on osalenud 12 sõjas ja saanud üksusena rohkelt tunnustusi. Rügement on osalenud mõlemas maailmasõjas, Korea ja Vietnami sõdades, aga ka Iraagi ja Afganistani operatsioonidel. 7. jalaväerügement on osa 3. jalaväediviisist, hüüdnimega Rock of the Marne, mille üksus sai I maailmasõjas Marne'i lahingus üles näidatud vapruse eest.

Üksuse paiknemine Eestis on osa Ameerika Ühendriikide heidutusmeetmete operatsioonist Atlantic Resolve Kirde-Euroopas, mille eesmärgiks on NATO julgeolekumeetmete tugevdamine. USA hoiab Eestis kompanii suurust roteerivat üksust.