DELFI VIDEO ja FOTOD: Hanno Pevkur: loodetavasti ei pea esmaspäeval ükski arst songaoperatsiooni ära jätma
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles tänasel tervishoiutöötajate üldkoosolekul, et Eesti tervishoius pole kunagi olnud nii palju raha, kui on järgmisel aastal ning küsimus on selles, kuidas seda mõistusepäraselt jagada.
"Me ei saa mööda vaadata patsiendi õigustest, kui jagame 55 miljonit lisaeurot järgmisel aastal," rääkis Pevkur, kes loodab, et esmaspäeval ei peaks ükski arst oma patsiendile ütlema, et esmaspäeval te songaoperatsioonile tulla ei saa.
Ministri sõnul läheb 55-st miljonist eurost 20 miljonit sundkohustuste täitmiseks. "Kogu raha ei saa minna palgatõusuks - meil on ligi sada uut teenust ootejärjekorras, patsientide esindajad juba küsivad, miks neid teenuseid ei rahastata," rääkis Pevkur.
"Eile pakkusin kõikidele kutseliitudele, ülikoolile, mõlemale tervishoiu kõrgkoolile ning haiglatele, et istume maha ja arutame, mida me Eesti tervishoiuga ette võtame. Kui on vaja midagi kardinaalselt muuta, siis öeldagu seda süsteemi seest," lisas minister.
Pevkuri sõnul on tervishoiusüsteem hetkel viimseni pingule tõmmatud. "Kui tahane leida kuskilt sisemisi ressursse, siis neid ei ole, kui aga tahame välimisi, siis need tulevad patsiendi taskust. Kui palka rohkem maksta, siis järjekorrad pikenevad."
Pevkuri sõnul on eriti kriitiline seis 40-ndates eluaastates arstidega, sest 1990-ndate keskel võeti arste oluliselt vähem ülikooli vastu kui varem - kõige väiksema vastuvõtuga aastatel umbes 70 arsti varasema 140 asemel.
"Just nemad on kõige paremas tööeas arstid ja kui isegi 10 protsenti nendest lahkub, siis jääb väga vähe arste alles," rääkis minister, kelle sõnul oli vahepeal väga madal ka õdede vastuvõtt ning ka see annab tunda.
Pevkuri sõnul on ta teinud ettepaneku muuta töövõimetussüsteemi nii, et ravikindlustusse jääks rohkem raha. "Nii oleks ravikindlustuses ligi 50 miljonit eurot lisaraha igal aastal, see tähendaks 20-protsendilist palgatõusu kõikidele arstidele ja õdedele. Samas, kui viime töövõimetuskindlustuse töötukassa alla, siis tuleb see töötajal kinni maksta. Riik on tervikuna üks ja kulude ümberjagamisel on võimalused nii suured, kui hästi läheb ühiskonnal."
"Kui räägime maksude ümberjagamisest, siis lõpuks tuleb see maksumaksja taskust. Mida rikkam on ühiskond, seda enam ta suudab ta panustada tervishoidu," ütles Pevkur, kelle sõnul on hetkel patsientide omaosalus Eestis 20 protsenti, OECD keskmine aga 27 protsenti.
