DELFI VIDEO JA FOTOD | Gruusia endine president Mihheil Saakašvili ja Eerik-Niiles Kross kohtusid Tallinna vanalinnas: tulin siia vanade sõpradega kokku saama
"Sõbrapäeval ikka sõbrad käivad teineteisel külas, ega muud ei olegi," ütles Kross vastuseks küsimusele, mis asjaoludel täna Tallinna vanalinna restoranis lõunatati.
"Eesti poliitika, Gruusia poliitika ja maailma poliitika," loetles Kross arutelu all olnud teemasid, "need on meil alati olnud sellised ühised teemad."
Krossi sõnul arutati, kuidas Eesti ja Gruusia venemeelsete jõudude käest tagasi võtta. "Eks me siis teineteist proovime aidata selles asjas."
Küsimusele, kuidas venemeelsete jõudude vastu võidelda plaanitakse, vastas Kross, et kasutatakse demokraatlikke vahendeid. "Ikka valimistega ja efektiivsete kampaaniatega."
Saakašvili ütles Delfile, et kohtub siin oma sõpradega ja Gruusia diasporaa esindajatega. "Kohtun oma vana sõbra Mart Laariga, kes oli Gruusia majandusreformide peaarhitekt, loomulikult oma vana sõbra Eerikuga (-Niiles Kross - toim) ja teiste Eesti poliitikutega," rääkis Saakašvili.
"Ühtlasi kohtun ka mõne inimesega Gruusia diasporaast, sest siin on üha rohkem grusiine. Ma püüan Gruusia diasporaad konsolideerida," lisas Saakašvili.
Vastuolud Gruusias ja Ukrainas
Saakašvili lahkus Gruusiast 2013. aastal mõni päev enne presidendivolituste lõppemist ning on pärast seda elanud USA-s ja Ukrainas.
2015. aasta mais sai Saakašvili Ukraina passi ja sama aasta detsembris võeti talt Gruusia kodakondsus ära. 2017. aasta 26. juulil jättis Ukraina president Petro Porošenko Saakašvili ilma ka Ukraina kodakondsusest.
2014. aastal esitati Saakašvilile Gruusias süüdistused arveteõiendamises 2007. aasta 7. novembri meeleavaldusest osavõtnutega, õigusvastases tungimises telekanali Imedi hoonesse, ärimees Badri Patarkatsišvili vara ebaseaduslikus omastamises, parlamendi liikme Valeri Gelašvili ründamise korraldamises 2005. aastal, pankur Sandro Girgvliani mõrva uurimise takistamises ja riigi varade raiskamises aastatel 2009-2012.
Möödunud aasta 5. jaanuaril tunnistas Tbilisi linnakohus Saakašvili süüdi ametivolituste kuritarvitamises ja karistas teda kolmeaastase vanglakaristusega Sandro Girgvliani kohtuasjas. Kohus leidis, et Saakašvili ületas 2008. aastal oma volitusi, andes armu neljale politseinikule, kes olid süüdi mõistetud Gruusia Ühispanga töötaja Sandro Girgvliani tapmises.
Eelmise aasta juuni lõpus mõistis Tbilisi linnakohus Saakašvili süüdi endise parlamendiliikme Valeri Gelašvili läbipeksimisega seoses tagaselja kuueks aastaks vangi.
Kuigi Saakašvili on Gruusias kuritegudes tagaselja süüdi mõistetud, ei ole ta rahvusvaheliselt tagaotsitav. 2015. aastal keeldus Interpol Saakašvilit rahvusvaheliselt tagaotsitavate kurjategijate nimekirja lisamast, sest tema süüdistuste puhul nähti märke poliitilisest tagakiusamisest.
Saakašvili abikaasa on hollandlanna ja seetõttu omab ta ka Hollandi elamisluba, mis annab talle õiguse Euroopa Liidus ringi liikuda.
