DELFI VIDEO ja FOTOD: Eurosaadikud: paremäärmuslastele osaks saanud toetus näitab, et EP tegevus peab muutuma läbipaistvamaks

 (28)
Eesti EP saadikud
Eesti EP saadikudFoto: Hendrik Osula

Tänahommikusel pressikonverentsil rääkisid enda senisest kogemusest fraktsioonide koosolekutel osalemisel viis kuuest Eesti EP saadikust.

Seoses Euroopa Parlamendi uue koosseisu ametisse astumisega 1. juulil andsid Eesti EP saadikud Andrus Ansip, Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin ning Yana Toom pressikonverentsi, kus rääkisid enda senistest kogemustest töös fraktsioonidega ning suurematest probleemidest, mida EP enda järgmisel valitsusajal lahendama peaks hakkama. Kuues eurosaadik Indrek Tarand ei viibinud pressikonverentsil.

Murekohtadena toodi välja EP senise tegevuse vähene läbipaistvus ning selle tulemusel paremäärmuslastele osaks saanud suur toetushäälte hulk. Lisaks vaagiti Jean-Claude Junckeri sobivust Euroopa Komisjoni presidendi ametikoha jaoks. Muu seas tutvustasid saadikud enda senise fraktsioonisisese töö ja arutluste tulemusi.

Vaata eurosaadikute pressikonverentsi täismahus!

Eurosaadikute pressikonverents
Kelam: näiteks on võimalik lähtudes oma maa spetsiifikast fraktsiooniga mitteühtivalt hääletada.
Ansip: fraktsioonidistsipliin erineb siiski sellest, mis riigikogus ja nende liikmete hääletused erinevad sageli fraktsioonide üldseisukohtadest
Lauristin: fraktsioonid on need, kus toimuvad sisulised vaidlused ja arutelud, kus otsustatakse asjad ära.
Lauristin: Asi on hoopis teisiti, kui väljastpoolt paistab. Öeldakse, et parlament alustas tööd 1. juulil, tegelikult alustas parlament tööd 3. juunil, minu kogemus on näidanud, et iga maa positsioon leiab selgitamist ja ei saa öelda, et väiksed riigid ei saa häält teha. Mina olen samamoodi üsna palju häält teinud. Näiteks on meie koosolekutel tulnud välja, et Prantsusmaal on kõiges suured eriarvamused.
Ansip: Euroopa liidu erinevad institutsioonid on kõrge usaldusväärsusega Eestis. Miks me üldistame? Euroopa Liidus on 28 liikmesriiki ja neil on kõigil erinevad arvamused. Igal pool ei ole suhtumine ühesugune.
Kelam: Parlament tahaks küll oma võimupiire laiendada. Minu arust on see vahva, et EP näitab Nõukogule ja Komisjonile koha kätte.
Lauristin: Selleks parlamentaarne süsteem on ju välja mõeldud, et kodanikul oleks võimalus näha, kuidas võim toimub. Küsimus on EP arengust. Et inimestel oleks huvi selle kohta, kuidas EP otsuseid tehakse, peaks inimene seda ka nägema, kuidas asjad toimuvad.
Ansip: need 9 aastat, mil me võimust ei rääkinud, tuli Euroopa Ülemkojale võimu aina juurde. 
Lauristin: praegu alles nendest võimupiiridest rääkima hakataksegi.
Ansip: palju räägitakse institutsioonidevahelistest võimupiiridest ja tasakaalust. Olukord on endine: näiteks öeldakse, et Komisjonil on liiga palju võimu. Kas siis see tähendab, et mul on 9 aastat olnud liiga palju võimu? Me oleme tegelenud 9 aastat otsuste tegemisel ja reaalses töös. Mul ei ole selle 9 aasta jooksul tõesti olnud tunnet, et võimupiirides on tasakaal paigast. Võimupiiridest räägitakse ebaproportsionaalselt palju.
Kelam: Üks koht, kus inimesi üksikul tasandil hinnatakse, on koordinaatorite valimine. Näiteks saab tuua ühe Malta poliitiku, kel tekkis isiklikul tasemel nii suur respekt, et inimesed kurvastasid, kui ta Malta enda parlamenti tagasi suundus.
Lauristin: Peale korruptsiooni on oluline teema bürokraatia. Minu esimesed muljed on, et EP töös on palju nö diilitamist ja see on ka see, mis inimesi vihastab. Siinkohal on taas uute demokraatiate liikmed nõudlikumad ning nõuavad asjade ülevaatamist. Ka äärmuslaste suur häältesaak suurendab sedasama kriitilist pilku enesele. Siin tulevad mängu ka taas väikeste ja suurte riikide esindatus ning võimalus, see, kuidas nt väikestel riikidel on keeruline suurte otsuste tegemisel osaleda.
Kelam: Ma olen nõus sellega, et äärmuslaste osakaalu suurenemine ei ole liialdatud. See, et nad ei suutnud organiseeruda, on selle tõttu, et nad on väga erinevad. Äärmuslaste valimises ei saa süüdistada valijaid. Normaalne valija saab hästi aru, kas asi lõhnab laiskuse järgi. See on ka põhjus, miks tõstsime oma kampaanias esile korruptsiooni, ning see teema ka kindlasti jätkub. Küsimus on, kas teeme Euroopa asja tõsiselt või kuulutame pinna all midagi muud. See on Euroopa poliitikutele suur väljakutse.
Küsimus paremradikaalide kohta. Lauristin: Gruppi ei moodustatud ja mul on selle üle hea meel, sest ei tekkinud konflikti. Samas on kindlasti nende hääled arvestatud. Küsimus on see, miks nende poolt hääletatakse. Järelikult on rahva seas olemas vastuseis EL-le. Teistel fraktsioonidel on oluline neid kuulda võtta. Parlamendi rolli tõstmine on oluline, et inimesed näeksid, mis toimub; et kõik oleks rahvale läbipaistev.
Kelam: Meil on olnud omavahel üsna palju konsultatsioone. Meie fraktsiooniesimees pidas tunnise vestluse Cameroniga, millel ei olnud tagajärgi. Briti konservatiivid on olnud Euroopa Rahvaparteiga koostöös. Küsimus on, kuidas brittidele läheneda. Meie seisukoht on, et brittidele ei saa erandeid teha. See on nende endi otsustada, kas EL on neile oluline või mitte. Meie soovime neid EL-s näha.
Ansip: Kindlasti pole brittide poolt tegemist taktikalise vastandumisega. Britid peaksid ise näitama, kuidas neid on võimalik aidata. 
Küsimus saalist: Suurbritannia vastuseis Junckeri kandidatuurile on tugev, kuidas situatsioon praegu on? Ansip: viimase 9 aasta jooksul ei ole ma täheldanud seda, et Junckeril oleks olnud konflikti Cameroniga. Junckeril oli küll konflikt Blairiga seoses EL eelarvega. Kindlasti ei võtnud Juncker seda kergelt. Hetkel aga mingeid isiklikke konflikte ei ole.
Ansip: Juncker on hingelt liberaal.
Lauristin: Ka liberaalid on Junckerist heal arvamusel. Juncker on üsna elav visionääripoliitikaga juht. Juncker on kristlik sotsialist, tema jaoks ei ole sotsiaalsed teemad kauged.
Ansip: Tahan täiendada, et Juncker on olnud väga särav juht, kes on enda erinevates juhtivates ametites vedanud EL reforme siis, kui need reformid on olnud liidu enda jaoks valusad. Tegemist on sihikindla, tahtejõulise, särava isiksusega, temast võiks saada hea president.
Kelam: Küsimus on selles, et laienemise perspektiiv peab olema, eriti näiteks seoses Ukraina ja Idapartnerluslepingutega, assotsiatsioonilepingud on olemas.
Ansip: Ega Juncker ei ole laienemisvõimalust ära võtnud. Ta on realist ja ei näe, et ükski uus riik oleks 5 aasta jooksul piisavalt küps liitumaks.
Kelam: See lootus on olemas. Ka meil oli fraktsioonis tugev diskussioon 5aastase programmi suhtes. Vanade olijate jaoks oli üllatav, et Juncker ei planeeri laienemist. Nädal aega läks selleks, et uute riikide mõju tasandada. Me ei saa öelda, et 5 aastaga keegi uus liituks, aga võimalus on olemas. Teine võimalus oleks see, et EL kuulutab end haigeks.
Lauristin: See, et EP püüab oma rolli suurendada, on nähtav. Uued liikmed on küllaltki aktiivsed ja me ei karda muutuseid, me oleme mitmetes asjades oma muutustes julgemad eeskujud. Need, kes tulevad uutest riikidest, tõstsid koosolekutel esile innovatsiooni küsimusi. EP-s pääseb see vaib rohkem esile.
Tunne Kelam: Probleem on tõsisem, sest EL-l on suuremad väljakutsed kui kunagi varem ning ilmselt ei ole ka praegune koosseis õigesti ettevalmistatud. Lähis-Idas on tõsine olukord, idapiiril on jätkumas Vene agressioon. Venemaa juhid teevad taktikalisi samme, et vältida edasisi sanktsioon. Selge on, et EUroopa vajab uusi reforme, seda näitas ka eelmine majanduskriis. Majanduskasvu ei ole, innovatsiooni ka mitte. Vahe Ameerikaga on selgelt edasi püsinud: võtame kas või energiahinnad. need on probleemid, millele terviklikku lahendust pole leitud. Euroopas domineerib keskpärasus, valitsuste huvi on olnud selgelt see, et juhid ei oleks liiga tugevad või säravad kujud, mis annaks neile rohkem jõudu.
Yana Toom: Sisemine töö ei olegi nähtav, minu jaoks on senine kogemus huvitav. Meie fraktsioon ei küll väga suur, aga loodame, et saame Komisjonis kõik kohad, mida tahtsime.
Kaja Kallas: Mina olen fraktsiooni koosolekutel käinud, kus on üldiselt samasugused arutelud käinud.
Ansip: On veel üks oluline ametikoht, millest on räägitud. Selleks on EP presidendi ametikoht. Selleks on kõige olulisem kandidaat Schultz, kes oleks ka Eesti põllumeestele parim kandidaat. Ta on vaatamata oma erakondlikule taustale hoolitsenud selle eest, et kõiki põllumehi koheldaks võrdselt. Tema seisis ka Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste eest. Meile on temast olnud oluline tugi.
Lauristin: Junckeri kandidatuuri kõigutamine ilmselt enam läbi ei lähe. Sisuline moment on see, et Komisjoni töö sisulised aspektid arutatakse komisjonis ka eelnevalt läbi, enne presidendi otsuseid, et ka teiste fraktsioonide seisukohad saaksid kajastatud.
Andrus Ansip: Valimistulemuste arvessevõtmine tähendab seda, et esikandidaadist, kes võidab valimiserd, saabki president. Enamus EP praeguseid fraktsioone on sellise otsusega nõus. Mina tunnen Junckerit juiba 9 aastat. tegemist on inimesega, kes on võimeline EL-s reforme läbi viima. Mina isiklikult teda toetan.
Marju Lauristin: Senine töö on seisnenud selles, et fraktsioonid on olnud pidevalt koos ja arutlusel on olnud olulise teemana näiteks see, mis toimub Euroopa Komisjoni presidendivalimistel ja kuidas fraktsioonid suhtuvad olulisse struktuurimuutusse ning jõuti arusaamisele, mis need põhilsied aspektid on, millega Juncker võiks saavutada parlamendi usalduse, kuna Juncker ei olnud kõikide jaoks kõige mõistetavam kandidaat. Teine teema oli see, mis toimub komisjonide koosseisudega. Kõik fraktsioonid on arutanud sisuliselt, kes kuhu fraktsiooni läheb ja mis komisjonidest saab. Neli nädalat on tehtud sisulist tööd
Seoses Euroopa Parlamendi uue koosseisu ametisse astumisega 1. juulil annavad täna pressikonverentsi Eesti EP saadikud Andrus Ansip, Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Indrek Tarand ning Yana Toom.