DELFI VIDEO: Ivari Padar: mul ei ole Tartu Agros mingit huvi - ma pole saanud meelehead ega ole ka Tartu Agro osanik

 (17)
DELFI VIDEO: Ivari Padar: mul ei ole Tartu Agros mingit huvi - ma pole saanud meelehead ega ole ka Tartu Agro osanik
Foto: Priit Simson

Täna teist korda põllumajandusministri ametivannet andev Ivari Padar (SDE) peab asuma klaarima oma esimese ametiaja aegse käskkirja ümber käivat kohuasja, mis käsitleb Tartu Agro kasutuses oleva maa riigi omandisse jätmist.

Padar selgitas täna enne põllumajandusministri ametivande andmist ajakirjanikele, et tüli juured on sisuliselt 1940-ndates aastates.

Praegu süüdistavad maa õigusjärgsed omanikud, et Padar on osaline petuskeemis, milles on maa seadusvastaselt riigi omanidisse suunanud ning saanud selle eest altkäemaksu endale ja oma erakonnale.

Padar kinnitas, et tal ei ole Tartu Agros mingit huvi, ta pole saanud meelehead ega pole ka Tartu Agro osanik.

Meenutades Tartu Agro loomist rääkis Padar, et selle otsuse motiiviks oli Maaülikoolile Ülenurme õppemajandi baasil praktikabaasi loomine. 3000 hektarit maad anti riigi majandada. Õigusjärgsetele omanikele maksti selle eest kompensatsiooni.

Mõnele perele aga pole maid tagastatud ja kompensatsiooni makstud, ning nemad ongi riigiga kohut käinud. "Kõik kohtuastmed on läbi käidud ja seni on olnud otsus, et neid maid pole võimalik tagastada," sõnas Padar.

Padar lubas, et teema mingit summutamist tema poolt ei tule. "Mingit poliitilist survet ja isiklikku huvi mul pole," rääkis ta. "Minu südamlik soov on, et ebaõiglus tuleb kaotada." Kas mainitud maatükid peaksid minema tagasi õigusjärgsetele omanikele, seda Padar üheselt ei öeldnud.

Seotud lood:

Padar peab õigustatuks sõltumatu õigusliku analüüsi tellimist. Sõltumatu komisjon peabki hindama põllumajandusminister Andres Variku käskkirja nr 66 aastast 1999 kehtetuks tunnistamise aluseid ja võimalikke tagajärgi. Antud käskkirjaga jäeti Tartu Agro kasutuses olev maa, mille hulgas onka vaidlusaslused 90 hektarit, riigi omandisse.

Päev pärast Ivari Padari sünnipäeva, tänavu 13. märtsil, andis IRLi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder välja käskkirja, millega moodustati komisjon Variku käskkirja nr 66 kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Padari sõnul pole see juhuslik, et Seeder just enne oma ametiaja lõppu sellise käskkirja andis.

"Seedri ajastus on tema enda soov," sõnas Padar, kelle sõnul vändatakse seda teemat valimistest valimisteni. "See teema on nii läbi puistatud, et kui kusagil on veel kirjaridade vahel midagi piimaga kirjutatud, siis tuleks see triikrauaga üle lasta."

Padar, kes ise on õnnelik õigusjärgne maaomanik ja põllumees, leiab, et kannatajaks pooleks on need, kellele maid ei tagastatud. Ta möönis, et kui ta oleks nende inimeste asemel, siis ei välista ta samasugust käitumist.

Liitati on tegemist väga heas korras 3090 hektari põllumajandusmaaga, mille väärtus on kümneid kordi kasvanud, sest riik on seda heaperemehelikult hoidnud.

Erastamisega kaasnesid kohustused maaparandustöödeks ning tööhõivekohustus. Olulised on nii heinaseemne kasvatus kui ka tõukarja aretus. Padar märkis, et näiteks paljud Vissi Missid on just Tartu Agro lehmad.

Ivari Padar kirjutas 1999. aasta detsembris ja 2000. aasta aprillis põllumajandusministrina alla Tartu Agro müügi lepingule, mis veel aastaid hiljem paksu verd tekitab.

Täna ütleb Padar, et tal on raske näha süüdistust enda vastu. "Ükskõik kes oleks 1999. aastal saanud minu asemel ministriks, oleks sama teinud," ütles Padar täna. "Siis oli tegemist Eesti põllumajanduse põhjaga, tuhandeid lehmi viidi tapamajja, reformid olid lõppemas, uut põllumajandust veel polnud," kirjeldas ta olukorda ja lisas, et põllumajanduse paremad päevad saabusid 2001. aastal SAPARD programmiga.