DELFI VIDEO | Helir-Valdor Seederi kõne IRLi suurkogul: erakonna märksõnad on alalhoidlikkus, konservatiivsus, parempoolsus ja rahvuslus

 (23)

IRLi esimehekandidaadid Helir-Valdor Seeder ja Kaia Iva pidasid mõlemad täna suurkogul ka kõne. Delfi avaldab mõlemad täismahus. Siin on Helir-Valdor Seederi kõne.

Austatud IRLi liikmed, sõbrad, aatekaaslased!

Alustame päris algusest – kes või mis on IRL? IRL on läbi ühinemiste tekkinud kobarerakond, mille märksõnad on alalhoidlikkus, konservatiivsus, parempoolsus ja rahvuslus.

Alalhoidlikkuse nurgakiviks on pereväärtused. Rahvusluse põhiteljeks on Eestimaa, eesti kultuur ja eesti keel. Parempoolsus tähendab tugevat ja vabale ettevõtlusele toetuvat majandust. Ning rahvas on konservatiivses maailmakäsitluses lisaks praegu elavale rahvale, inimesed, kes on elanud enne meid – meie esivanemad, nende tarkus ja kujundatud traditsioonid; ning inimesed, kes elavad pärast meid – tulevikus. Rahvas tähendab põlvkondade vahelist sidet ning järjepidevust. Kõik see kokku ongi meie enesemääratlus.

Omaaegse „Isamaa“ põhikiri määratles meid muuhulgas kristlik-demokraatliku erakonnana. Ka Res Publica alustas oma poliitrännakuid kirikust. Sellega oleme ise kehtestanud reeglid, mis nõuavad meilt enamat, kui vaid kirjapandud seaduste järgimist.

Seotud lood:

Meie valijad ootavad väärtuspõhisemat poliitikat kui pelgalt nende huvide esindamine ning on tundlikumad eetika ja moraali küsimustes. Skandaalid, mis Reformierakonna ja Keskerakonna poliitikutele on valusaks hoobiks vastu näppe, tähendavad meile selgroovigastust. Peame endale teadvustama, et erakonnad ei ole Eesti poliitmaastikul võrdselt koheldavad.
Eesti suurim väärtus on konservatiivne talupojatarkus. Seda ei õpetata koolis. Aga see pole ka tagasipööre agraarühiskonda. See on toetumine elukogemusele, lähtumine ühiskonna-, majandus- ja loodusseadustest ning kohanemine muutuvate oludega oma eesmärkide saavutamisel.

Rahvuslus IRLi käsitluses ei ole marurahvuslus ega monorahvuslus. Kolmandik Eesti elanikest ei ole eestlased ja seepärast on lõimumise temaatika meile väga oluline. Õigus on neil, kes väidavad, et venelased on Eestis justkui külalised koridoris. Tuppa me neid ei kutsu, aga välja ka ei aja. Hommikuti tööle sõites ja õhtuti koju naastes möödume neist märkamatult. Nad on justkui olemas, aga pole ka. Ükskõik kui palju need kaks kogukonda omavahel suhtlevad on igasuguse lõimumise fundamentaalne alus ühine keeleoskus. Kutsume nad siis tuppa ja õpetame keele selgeks. Meil ei ole ühtegi põhjust loobuda kehtivast keelepoliitikast ega leevendada eesti keele oskuse ja õppimise nõudeid koolides.

Tugeva riigi alus on tugev perekond ja korras kodu. Kõik Eesti poliitikad peaksid olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele. Eestit saavad õnnelikumaks ja nooremaks teha lapsed. Laste vahetamine rahaks heaolu eesmärgil on lühiajaline ja petlik õnn. Kõik algab väärtustest ja suurim väärtus, mida inimene on võimeline looma, on uus elu. Seepärast peavad pereväärtused jääma ka tulevikus IRLi poliitika kõige tähtsamaks osaks. Eestlaste rindejoon ei ole mitte tõrvikurongkäikudel ega streigikomiteedes, vaid magamistoas! Just seal sünnivad meie tulevikulahendused.

Parempoolse erakonnana on meile oluline Eesti majanduse hea käekäik, tasuv töö ja inimeste toimetulek. Lihtne maksusüsteem, e-Eesti ja erainitsiatiivi ning investeeringuid soodustav majanduskeskkond on IRLi osalusega valitsuste pärand. Ülemäära paindlik eelarvepoliitika ja maksudega liialdamine ei ole konservatiivne majanduspoliitika.

Eesti on väikeriik. Meie julgeoleku tagatiseks ja rahvusvaheliseks kapitaliks on tark diplomaatia, koostöö ja usaldusväärsus. Probleemid, mis vaatavad vastu rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses, ei kaalu üles meie iseseisvuse garantiid, mida Eesti liikmelisus nendes organisatsioonides pakub. Kuna globaalsed muutused kanduvad regioonidesse üle erinevalt, on meie ülesanne selgitada rahvusvahelise suhtlemise kaudu Eestile ainuomaseid probleeme.

Erakond ei ole omaette eesmärk, vaid tööriist ühiskonna ülesehitamisel. See tööriist peab toimima. IRLi igapäevane töökorraldus vajab parandamist. Juhtkonna kohustused ja vastutus täpsemat määratlemist. Nõupidamiste kultuur peab paranema. Infovahetus ja liikmete kaasamine peavad muutuma sisuliseks.

Erakonna esimehe amet ei ole auamet ministritooli kõrval. Erakonna juhina lähtun põhimõttest, et erakonda peab ühendama mõttekaaslus, mitte verevendlus. Igasugune tegevus erakonna sees peab lähtuma ideedest, mitte mängurlusest.

Meediaspinnide läkitamine erakonnasiseste positsioonide tugevdamiseks ja endale soodsa kuvandi loomine teiste erakonnakaaslaste arvelt viib kogu erakonna vabalangusesse. Erakonnasiseste probleemide lahendamise koht ei ole avalikkuses, vaid ühise laua taga. Pean väga oluliseks koostöövaimu ja ühise meeskonna loomist. Erinevad arvamused ja ideede rohkus on erakonna tugevuseks, kui kasutame omavahel suhtlemises veenvaid argumente ja täpseid sõnu.

Meie poliitilised konkurendid ei piirdu ainult IRLi kui erakonna kritiseerimisega, vaid kujundavad avalikku arvamust maailmavaatelistest ja ideoloogilistest tõekspidamistest lähtuvalt. Nii luuakse igapäevaselt müüti, justkui rahvuslus tähendaks suletust ja alalhoidlikkus oleks tagurlikkuse mõõdupuu.

See on laiem võitlus, kui ainult erakondadevaheline kemplemine. See on ideoloogiline võitlus. Kaasaegset terminoloogiat kasutades on tegemist poliitilise hübriidsõjaga, kus ühene rindejoon on määratlemata. Parempoolsus versus vasakpoolsus. Liberaalsus versus alalhoidlikkus. Rahvuslus versus multi-kulti. Me ei tohi siinkohal ise õiget orientatsiooni kaotada, segadusse sattuda ega vasakliberaalsete ekspertide või ajakirjanike arvamusavalduste survel oma maailmavaadet häbeneda.

Oleme taandunud alalhoidliku poliitika elluviimisest ja jätnud selle poliitika EKRE monopoliks. See on olnud viga. EKRE monopol rahvuslik-alalhoidliku poliitika elluviimisel ei mõju hästi Eesti poliitika tervisele. IRLi ühiskonnakäsitlus on terviklikum ja tasakaalukam, kuid seetõttu on seda ka keerulisem avalikkusele sõnastada. Meie ei saa rääkida lihtlausetega. Peame määratlema oma poliitilised taotlused täpselt, need sõnastama, olema usaldusväärsed ja usutavad oma poliitika teostamisel. Aga me ei võitle ideoloogilise puhtuse, vaid parema Eesti eest.

Meie „tööõnnetuse“ tagajärg on olnud Vabaerakonna sünd ja EKRE edu. Jätsime oma püsiväärtused ja -valijad unarusse, lootes laiendada toetust uute liberaalsemate sihtrühmade arvelt. Me ei ole teinud ühte suurt viga, mille parandamisega kõik jälle korda saab. Me oleme pikema aja jooksul teinud palju väikeseid vigu. Me oleme hakanud väikeste sammudega astuma ebamäärast rada. Aga liberaalse maailmavaate esindajatena ei ole me usutavamad kui Sotsiaaldemokraadid või Reformierakond. Eesti poliitmaastik ei vaja meid liberaalidena, vaid alalhoidliku poliitika vastutustundlike elluviijatena.

Oleme valinud keerulise koalitsiooni kahe vasakpoolse erakonnaga olukorras, kus opositsioonis on parempoolsed erakonnad. See on nõudnud meilt kompromisside tegemist. Kompromiss võib olla tulemus, milleks peab valmis olema, aga mitte eesmärk ega tohi taanduda vähima ühisosa tasemele. Vastasel korral muutub poliitika mugavuspoliitikaks pelgalt võimul püsimise nimel. Selline poliitika ei taga Eesti arengut ja erakond kaotab oma näo.

Meie olukorra teeb veelgi keerulisemaks asjaolu, et IRLi koalitsioonis osalemise põhjuseks ei ole ainult Eesti arendamine, vaid ka Eestile oluliste väärtuste hoidmine See ei ole eneseõigustus ega soov mugavalt võimul olla. Näiteks kodakondsus- ja keelepoliitika aluste hoidmine, mille muutmises liberaalid omavahel kiiresti kokku lepiksid. Üheaastane Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsioon aastatel 2014-2015 muutis kodakondsusseadust ja võttis vastu kooseluseaduse.

Meie oleme tänases koalitsioonis Eestile oluliste väärtuste hoidmise garant. Kuid üksnes selle selgitamine, mida me kaitseme või hoiame, on meie toetajate jaoks ebapiisav. Senisest rohkem peame näitama positiivset, mida koalitsioonis IRLi eestvedamisel on ellu viidud – muudatusi, mis on kooskõlas meie maailmavaatega, nagu kolmanda lapse peretoetuste tõstmine 300 euroni kuus, 500 eurone maksuvaba miinimum, riigi julgeoleku tugevdamine koostöös liitlastega jpm.

Sügisel toimuvad kohalikud valimised. Seoses haldusreformiga kujunevad ümber poliitilised jõujooned enamikus omavalitsustes. IRL on tugev regionaalpartei ja meil on tugev esindatus omavalitsustes. Meie jaoks on olulised Eesti maaelu, põllumajandus-, regionaal- ja omavalitsuspoliitika.

Me toetame omavalitsuste suuremat iseseisvust koos suuremate õiguste, kohustuste ja tulubaasiga. Maakondade tugevdamine ja kohaliku tööjõuturu mitmekesistamine riigieelarveliste töökohtade kaalutletud hajutamise kaudu, taristu arendamine ning mitmed teised initsiatiivid on IRLi algatused. See sõnum tuleb inimesteni viia.

Peame olema konkreetsed ja praktilised, et haihtuks ebamäärasus meie ümber. Kohalike valimiste stardipauk on kõlanud ja meie konkurentidel on edu. Kuid mina olen optimist, isegi siis, kui valimised ei too IRL-ile pöördelist õnnestumist. Poliitika on maraton, mitte sprint. Kui me Tallinnas kohalikel valimistel ei pääsenud pealinna volikogusse, ennustati meile kadu. Nii ei läinud, ei lähe ka seekord.

Kas IRL vajab AHHAA efekti ja järsku reitingutõusu pärast suurkogu ja uue juhtkonna valimist? Ei. Kes soovib AHHAA efekti, peaks sõitma Tartusse AHHAA Keskusesse. Poliitika ei ole meelelahutus. Järsku populaarsuse kasvu on võimalik saavutada vastandumise, populistlike lubaduste ja poliittehnoloogiliste võtetega, kuid see pole meie tee.
IRL vajab usaldust, mitte populaarsust. Need on erinevad asjad. Usaldus tekib pikkamööda, toetudes tegudele ja teenitud autoriteedile. See ei teki üleöö. Püsiv usaldus kinnistab ka püsivalijad ning annab meile vajaliku mandaadi ja stabiilsuse tegutsemiseks Eesti poliitikas. Seega veelkord – usaldus, mitte efektne populaarsus.

Peame asuma tõe ja usalduse otsinguile, aga need asuvad meis endis. Kakssada aastat tagasi väljaöeldud tarkus ütleb – iga tõde teeb läbi kolm staadiumit: esmalt seda naeruvääristatakse, seejärel kohtab see jõulist vastupanu, lõpuks muutub see enesestmõistetavaks.

Mulle meenuvad siinkohal omaaegsed MRP-AEG ja ERSP oma tõe ja taotlustega. Kes mäletab, tuleb tuttav ette. Ka meil tuleb osundatud teed astuma hakata. Selleks peab meil olema rohkem julgust olla meie ise. IRL ei pea kartma suuri ja julgeid väljakutseid, sest väikseid laevu ei uputa mitte suur vesi maailmameres, vaid see väike kogus vett, mis laeva satub.
Soovin teile tarka ja vastutustundlikku valikut tänasel suurkogul ning kõigile peredele head saabuvat Emadepäeva!

AITÄH!