DELFI VIDEO, FOTOD JA BLOGI: Riigikohus otsustas, et omavalitsuste sundühendamine on põhiseaduse vastane vaid osaliselt

 (79)

Riigikohus tunnistas kehtetuks haldusreformi seaduse lõike, mis näeb ette, et valitsuse algatatud ühinemise kulude ülempiir on 100 000 eurot. Muus osas põhiseadusega vastuolu ei leidnud.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas osaliselt rahuldada Kõpu, Juuru ja Tõstamaa vallavolikogu taotlused. See tähendab tunnistada haldusreformi seaduse § 24 lõike 1 teise lause osa "kuid mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

See tähendab, et seaduses välja toodud punkt, mis näeb välja, et halduskorralduse muutmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses on vastuolus põhiseadusega. Lisaks ei ole haldusreformi seaduse eelnõus põhjendatud, miks on kulude ülempiiriks valitud nimelt 100 000 eurot. Leiti, et piirmäära kehtestamise asemel saab ebamõistlike kulude tekitamist vältida kulude põhjendatuse kontrollimisega.

Ülejäänud osas jättis riigikohus Kõpu vallavolikogu, Juuru vallavolikogu, Tõstamaa vallavolikogu taotlused ning Abja vallavolikogu, Emmaste vallavolikogu, Haaslava vallavolikogu, Illuka vallavolikogu, Järvakandi vallavolikogu, Kambja vallavolikogu, Karksi vallavolikogu, Kullamaa vallavolikogu, Kõo vallavolikogu, Käina vallavolikogu, Leisi vallavolikogu, Loksa linnavolikogu, Luunja vallavolikogu, Lüganuse vallavolikogu, Mäetaguse vallavolikogu, Nõo vallavolikogu, Pala vallavolikogu, Pöide vallavolikogu, Pühalepa vallavolikogu, Rakke vallavolikogu, Tudulinna vallavolikogu, Vaivara vallavolikogu ja Ülenurme vallavolikogu taotlus rahuldamata.

Seotud lood:

Riigikohus: haldusreformi seadus on põhiseadusvastane üksnes ühinemise kulude ülempiiri kehtestamisel

Riigikohtule esitasid taotlused kontrollida haldusreformi seaduse põhiseadusele vastavust 26 kohaliku omavalitsuse üksust. Omavalitsused olid seisukohal, et haldusreformi seadus rikub kohalikule omavalitsusele põhiseadusega ette nähtud tagatisi.

Kui enamik omavalitsusi palusid tunnistada haldusreformi seaduse vaid osaliselt põhiseaduse vastaseks, siis kaks omavalitsust - Juuru ja Tõstamaa - palusid ühes alternatiivis tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks haldusreformi seadus tervikuna.

Riigikohus tunnistas põhiseadusvastaseks üksnes ühinemise kulude ülempiiri kehtestamise. Kuna haldusterritoriaalse korralduse muutmine on riigielu küsimus, nõuab põhiseadus, et sellega seotud kulud peab täies ulatuses kandma riik.

Riigikohus leidis, et põhiseadus lubab muuta omavalitsusüksuste piire, kui see ei toimu meelevaldselt ning kolleegiumi hinnangul haldusreformi seadus meelevaldsuse keeldu ei riku. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine on ette nähtud seaduses, mis on korrakohaselt vastu võetud ja mille sätted on hoolimata keerukusest ka piisavalt mõistetavad.

Kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärk on parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid ja selline eesmärk on põhiseadusega kooskõlas. Omavalitsusüksuste osutatavad teenused on seotud põhiõiguste ja –vabadustega, mille kaitsmine on riigivõimu kohustus.

Kolleegiumi arvates aitab haldusreformi seadus nimetatud eesmärki saavutada, kuna eeldatavasti suudavad suuremad omavalitsusüksused neile pandud ülesandeid paremini täita kui väiksema elanike arvuga omavalitsusüksused. Seejuures on seadusandjal riigi territooriumi haldusjaotuse kehtestamisel suur otsustusruum ja kohtuvõim ei saa asuda seadusandja asemel valima, milliseid haldusterritoriaalse korralduse muutmise kriteeriume eelistada.

Valitsus võib teha erandeid

Kolleegium selgitas lisaks, et 5000 elaniku kriteerium ei ole ainus, mida haldusterritoriaalse korralduse muutmisel arvestada tuleb. Seadus võimaldab Vabariigi Valitsusel jätta ka alla 5000 elanikuga omavalitsusüksus ühendamata, kui selleks on kaalukad põhjused.

Riigikohus tõdes, et haldusreformi seaduses ette nähtud tähtajad on küll lühikesed, kuid ei ole ebapiisavad selleks, et omavalitsusüksused saaksid teha ühinemise jaoks vajalikud toimingud ja otsustused, sealhulgas volikogude 2017. a valimistega seotud toimingud. Omavalitsusüksustel on võimalik esitada Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemise kohta põhjendatud arvamus, mis tagab neile põhiseaduses nõutud ärakuulamisõiguse.

Loe veel

Kuna haldusterritoriaalne reform toimub vahetult enne kohaliku omavalitsuse volikogude 2017. a valimisi, võib see tekitada põhiseaduslikke probleeme valijatele ja valitavatele, kuid nende õiguste kaitseks ei saa omavalitsusüksused riigikohtusse pöörduda.

Põhiseadusega ei ole vastuolus kolleegiumi arvates ka see, et omavalitsusüksusi koheldakse ühinemise rahastamisel erinevalt sõltuvalt sellest, kas ühinemise algatavad omavalitsusüksuste volikogud või Vabariigi Valitsus. Selliseks erinevaks kohtlemiseks on põhiseaduspärane põhjus – soodustada omavalitsusüksuste volikogusid ühinemist algatama.

Omavalitsustel on jäänud veel kaks nädalat, et ületada seadusega nõutav 5000 elaniku piir.

Loe lähemalt blogist!

HALDUSREFORM RIIGIKOHTUS
Justiitsminister Urmas Reinsalu tõi välja, et riigikohtu otsus annab haldusreformile tagasipöördumatult rohelise tule. "Kõik kesksed argumendid haldusreformi vastu on Riigikohtu otsus kummutanud. Haldusreformi eesmärk on põhiseaduspärane, valitud viis on põhiseadusega kooskõlas ning ühinemiskulude piirmäär välja arvatud, on ka formaalselt põhiseaduspärane. Paradoksina tegid reformi vaidlustajad hoopis reformi õiguslike riskide maandamise jaoks suure positiivse teene: reformi kontseptuaalne vaidlustamine järgmise aasta suvel oleks tekitanud pool aastat teatavat õiguslikku määramatust. Nüüd on vajalik venitusteta Riigikohtu osundatud säte viia põhiseadusega kooskõlla ning panna paika omavalitsuste uus rahastamiskava. Uus omavalitsuskorraldus peab tagama, et omavalitsused on jõukamad ja tugevamad."
Endine riigihalduse minister Arto Aas ütles tänast riigikohtu otsust kommenteerides, et haldusreformi seaduseelnõu põhiseaduspäraseks kuulutamine annab lõpliku kindlustunde reformi läbiviimiseks. "Riigikohtu tänane otsus pakub rõõmu ja kergendustunnet. Haldusreformi takistamiseks pole enam õiguslikke võimalusi ja see loob tingimused võimekamate omavalitsuste loomiseks," lausus Aas."Paljud omavalitsused, kes ootasid tänast riigikohtu lahendit, saavad nüüd läbirääkimised lõpuni viia ja veel enne uut aastat volikogudes ühinemislepingud heaks kiita. Kriteeriume mittetäitvaid ja omaalgatuslikest ühinemistest loobunud omavalitusi ootab järgmisel poolaastal ees valitsuse juhitud ühendamisprotsess," lisas ta.Riigikohtu otsus tühistada 100 000 euro suurune sundühendamiskulude ülempiir ei valmista Aasa sõnul riigile sisulisi probleemi, sest need rahalised vahendid on valitsuse reservfondis olemas. "Ülempiir sai seadusse pandud varasemate ühinemiskogemuste järgi, kui kulud on jäänud alla 70 000 euro," selgitas ta."Ligi 20 aastat oodatud haldusreformi puhul on tegemist viimase kümnendi ühe suurima reformiga, mis Taavi Rõivase valitsuse poolt edukalt käivitati. Haldusreformi kõrval on tähtis, et uus valitsus jätkaks teiste oluliste riigireformide elluviimisega – nullbürokraatia projektiga bürokraatia vähendamiseks, riigi kulude ülevaatamisega ja ambitsioonika erastamisprogrammiga," ütles eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.Aas ja Michal tänavad haldusreformi ettevalmistamisel osalenud riigijuhte, ametnikke, eksperte ja Jüri Raidla advokaadibürood.
Valitsust esindasid riigikohtus vandeadvokaadid Jüri Raidla, Arne Ots ja advokaat Martin-Johannes Raude. Mida arvavad nemad riigikohtu otsusest? Riigikohus rõhutas, et Eesti on ühtne riik ning kohalikud omavalitsused ei ole mõeldud olema "riigid riigis". Haldusterritoriaalse korralduse muutmine on oluline riigielu küsimus, mille otsustamine peab olema seadusandja pädevuses. Riigikohus leidis, et seadusandja eesmärk parandada omavalitsusüksuste osutatavate teenuste taset on põhiseaduspärane. Kui omavalitsusüksused ei suuda teenuseid piisaval tasemel osutada, võivad põhiõigused jääda kaitseta.Riigikohus märkis, et haldusreformi eesmärgi saavutamise abinõu moodustada üldjuhul vähemalt 5000 elanikuga omavalitsusüksused ei ole asjakohatu. Eeldus, et suuremate omavalitsusüksuste moodustamine võib parandada avalike teenuste osutamise võimekust, on põhjendatud. Ühinemisi soodustava seaduse kehtestamine ja omavalitsusüksuste koostöövõimaluste parendamine pole seni soovitud tulemusi toonud.Samuti nõustus Riigikohus, et 5000 elaniku kriteerium on siduv sundliitmise menetluse algatamisel, kuid mitte lõppotsuse tegemisel. Kui alla 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksus on võimeline täitma oma ülesandeid ja osutama elanikele kvaliteetseid teenuseid, siis ei pea valitsus sellise omavalitsuse suhtes sundliitmist lõpule viima. Valitsus võib jätta sellise omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmata.Riigikohtu otsus lisas kindlust, et haldusreform jätkub. Otsus sisaldab selgeid juhiseid, kuidas peavad omavalitsused ja valitsus haldusreformi läbiviimisel käituma. Loodetavasti aitavad Riigikohtu juhised vältida edasisi vaidlusi ning viia haldusreformi läbi kõigi osapoolte vastastikkuses koostöös. Ühistelt on võimalik saavutada haldusreformi eesmärk ja tagada elanikele kvaliteetsemate avalike teenuste kättesaadavus.
Peaminister Jüri Ratas ütles, et haldusreformiga liigutakse edasi arvestades täielikult riigikohtu otsust."Riigikohtu otsus tunnistada haldusreformi seaduse peamine osa põhiseaduspäraseks annab lisakinnituse, et haldusreform jätkub," ütles Ratas. "Kõige olulisem on teha jõupingutusi inimeste elukeskkonna parandamiseks. Seetõttu suurendame kohalike omavalitsuste otsustusõigust ning tõstame nende tulubaasi oma elanikele kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste pakkumiseks.""Haldusreformist on viimased paarkümmend aastat räägitud ning täna valitseb selge arusaam, et see tuleb koostöös omavalitsustega reaalselt ellu viia. Tunnustan kõiki volikogu liikmeid, volikogu esimehi, vallavanemaid, linnapeasid, omavalitsusliite ning teisi osapooli, kes on reformi õnnestumiseks oma panuse andnud,“ ütles peaminister Ratas. "Valdade liitumine on kohaliku elu edasiviimiseks vajalik ning kõige olulisem on seejuures turvalise ja hea elukeskkonna tagamine," ütles Ratas. Peaminister kinnitas, et kohati muret tekitanud 5000 elaniku nõude puhul omavalitsuse moodustamiseks on mõistliku lahenduse leidmiseks võimalik lubada mõningast paindlikkust.
Otseülekanne on lõppenud! 
Pikamäe: vabariigi valitsusele volituse andmine - see, et Vabariigi Valitsus saab sundühendamise üle otsustada - selles küsimuses (sundliitmise küsimuses - toim.) ei ole põhiseaduse vastane. Oluline, kuidas valitsus seaduse üksikasjades otsustab. 
Kohalike omavalitsuste valimised: kas ei või tekkida õiguslikku segadust? Pikamäe: ega siin ei saagi teist järeldust kui et kuni ei ole sundühendatud, kehtivad omavalitsusüksused tänastes üksustes ja sellest tuleb ka lähtuda kohalikel valimistel. Ei saa välistada ka, et tuleb teha uued valimised. 
Kuidas sundliitmisi hiljem kohtulikult vaidlustada? Pikamäe: seda küsimust ühes konkureerivas arvamuses arendataksegi. Seda saab vaadata siis, kui on otsus tehtud. Praegu asjaolusid teadmata ei julge sellele küsimusele kindlasti vastata, sest siin on mitmeid samme, mida valitsus peab eelnevalt tegema. Riigikohtu seisukoht on ühe kohtu koosseisu seisukoht, mis lähtub olustikust. Mis olustik on poole aasta pärast, seda ei saa öelda. 
Kas otsus tuli liiga hilja? Kas kohtul oleks võimalik varem välja tulla? Pikamäe: kaks pool kuud otsuse koostamiseks ja kuulutamiseks jääb isegi alla seda piiri, mis on seadusega ette nähtud (4 kuud). Kas oleksid pidanud olema teised tähtajad? See küsimus tuleb adresseerida parlamendile. 
Pikamäe vastab ajakirjanike küsimusteleMis saab nüüd haldusreformi seadusest edasi? Pikamäe: põhiosas jättis riigikohus seaduse jõusse sellisena, nagu ta parlamendi poolt vastu võeti. Üks säte on tunnistatud kehtetuks, mis tähendab, et meie otsus on isejõustuv ja see tähendab, et edaspidi ühinemise kulude ülempiiri seadusena ette ei näe. 
Pikamäe riigikohtu otsusest: selle otsuse tegemisel jäi üks kolleegiumi liige eriarvamusele, lisaks oli kaks konkureerivat arvamust. 
https://twitter.com/AndresTinno/status/811121036989263872
Pikamäe riigikohtu otsusest: kui riik paneb kohalikele omavalitsustele kohustused, peab ta katma ka nende kulud. Ehk: kui riik paneb (kohalikule omavalitsusele - toim.) kohustuse, tuleb kaasa anda ka rahakott. See on riigi poolt neile pandud ülesanne ja seetõttu sõltumata kulude suurusest on 100 000 euro ülempiir põhiseadusega vastuolus. Valitsus väitis ka, et 100 000 tuleneb omavalitsuste ühendamise senisest praktikast, reeglina on see väiksem. Kolleegium selle argumendiga ei nõustunud: praegune ühendamine on oluliselt laiem ja ulatuslikum ja ei saa välistada enam kui 100 000 euro suuruseid kulusid. 
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul näitab riigikohtu otsus, et haldusreformiga tuleb minna üheselt edasi, selle rakendamine on sama tähtis kui seadusandja otsus haldusreformi läbiviimiseks. "Tänane otsus kinnitab mitte ainult riigi õigust, vaid ka kohustust tagada võimekate ja tugevate omavalitsuste teket, mis suudavad pakkuda elanikele kvaliteetset teenust. Vaja ei ole halada, kuidas midagi ei saa raha- või ideedepuuduses teha. Tänane riigikohtu otsus tähendab, et haldusreformi ei saa enam tagasi pöörata, vaid see tuleb võimalikult hästi ellu viia. Suurte ja võimekate omavalitsuste teke on meie kõigi huvides."
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe: juba varasemalt on parlament astunud mitmeid samme soodustamaks kohalike omavalitsuste vabatahtlikke ühendamist. Praegune seis näitab, et see pole viinud soovitud tulemusteni. 
Pikamäe: haldusreformi miinimumsätted (5000 inimest ning sundliitmine) on seaduspärasused. 
https://twitter.com/rahandus/status/809323336836743169
Mida vallad pakuvad, et võimalikku sundühendamist ei tule ning 5000 inimest omavalitsusse saaks?Raasiku. Võimalus osaleda kuue reisipaketi loosimises, kolm paketti viivad Kreetasse ja kolm Türki. Loos toimub ainult siis, kui aasta alguseks on vallas 5000 elanikku.Kadrina. Kingituseks on kokaraamat ja spordikeskuse aastane tasuta kasutamisvõimalus. Lisandus saunaklubi tasuta külastus.Vaivara. „Unistate uuest maastikuautost? Suurepärane! Teie unistus võib täide minna: selleks pole vaja muud teha, kui aasta lõpuks end Vaivara valla või Narva-Jõesuu linna elanikuks registreerida, mis annab õiguse osaleda maastikuauto Subaru Foresteri loosimises,” seisab kuulutuses.Hiiu vald. Igale uuele vallaelanikule kingitakse järgmise aasta alguses Hiiumaa ettevõtjate toodangut.
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/arutlus-kas-ja-kuidas-haldusreform-mojutab-iseotsustamist-kulades?id=76420541
Loe põhjalikku ülevaadet haldusreformi viimasest seisust: https://epl.delfi.ee/news/eesti/5000-elanikku-puudva-omavalitsuse-juht-tegemist-on-sojaolukorraga?id=76625076