Mullu sai politsei 9285 väljakutset, mis olid seotud lähisuhtevägivallaga. Seda on 14 protsenti rohkem kui 2013. aastal.

Vaheri sõnul on positiivne, et inimeste teadlikkus on tõusnud ja teatatud on rohkem. Politsei pöörab neile kõigile tähelepanu, lubas Vaher.

Pühade ajal kaks korda rohkem väljakutseid

"Jõulude ajal, mis peaks olema tavapärasest südamlikum ja rahulikum, oli meil 43 juhtumit päevas, mulluste jõulupühade viie päevaga tuli politseile 214 teadet," rääkis Vaher.

Perevägivallatseja on Vaheri sõnul tavaliselt keskealine mees, töötu, keskharidusega ja suures osas on tema tegevus seotud alkoholi tarbimisega. Tema ohver on tavaliselt 25-45-aastane naine, kes tavaliselt elab oma peksjaga koos.

Kuritegevus on nõrga kogukonna tunnus   

Vaheri sõnul on kuritegevus nõrga kogukonna tunnus ja selle vastu võitlemiseks tuleb tegeleda kõikide partenritega koos. Seepärast jätkab politsei koostööd omavalitsuste sotsiaaltöötajatega, kellega koos on kaardistatud 14 000 riskiperet, kus kasvab ka 2000 alaealist, kellele politsei oma ennetustöös tähelepanu pöörab.

Siseministeeriumis sel nädalal toimunud kohtumisel lõppenud 2014. aastale tagasi vaadates, tõdes Vaher, et olukorraga ei saa rahule jääda ka liikluses. Murelikuks teevad teda jalakäijad ja ühe sõidukiga juhtunud õnnetused.

"Maakeeli tähendab see, et see on juht, kes ei valinud õiget kiirust, sõitis teelt välja ja sai surma," rääkis Vaher. "Pimedal ajal hukkunud jalakäijatest ei kandnud 12 inimest helkurit, aga inimesel endal on võimalus üht-teist ära teha. Me peame arvestama, et jalakäija jääb liikluses alati kannatajaks pooleks." Sellest tulenevalt on politsei jätkuv prioriteet tema sõnul liikluskiiruse piiramine ja töö jalakäijatega.

Politsei huvi on ka joobes juhid liiklusest kätte saada ja kõrvaldada nad liiklusest. Vaher lubas, et ka alanud aastal konfiskeerib politsei joobes juhtide sõidukid ja saadab roolijoodikud plate peale. Tõsisem mure on Vaheril Valga-, Põlva-, Võru- ja Saaremaa pärast, kus purjus juhtide arv ei näita vähenemise märke. 


Üha enam tuleb inimesi Aafrikast

Vaher märkis, et piirivalve valdkonnas on suurenenud piiririkkumiste arv. Ebaseadusliku sisse- ja läbirändajate grupid on tema sõnul tavaliselt pisikesed, tullakse kahe- või kolmekesi Aafrikast, Kagu-Aasiast ja Kesk-Aasiast, et liikuda Skandinaaviasse ja Poola kaudu Saksamaale.

Eesti-Vene kontrolljoonel  avastati mullu 160 ebaseaduslikku piiriületust, võrrelduna 208 juhtumiga 2013. aastal. "Niipea kui Peipsi järv on jää all, muutub see maismaapiiriks ja piiririkkumiste arv kohe kasvab," rääkis Vaher. Tema sõnul oli mullu Peipsi 31 piiririkkumise juhtumi taga üle 70 inimese, kes soovisid siseneda Eestisse ebaseaduslikult.