Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo lausus, et kui mõelda võimalikele olukordadele, kus tekib energiajulgeoleku risk, siis tuuakse välja olukord, kus kõik meie ühendused katkestatakse. „Eesti on siis justkui energiasaar ja me peame ise suutma toota niipalju energiat, et meil lamp põleks.“

Sellega on aga üks häda – et energia liiguks jaamast tarbijani, peab ta võnkuma teatud sagedusega. Kui vaadata Eesti seadmeid, siis meil tuleb Olgo sõnul hoida sagedust 50 hertsi. Eesti elektri sagedust hoitakse Venemaal, sest Eesti üksi oleks selleks liiga väike. See on suur ühtne ring, kuhu kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Valgevene ja Venemaa.

„Eesti iseseisvalt seda sagedust hoida ei suuda ja kui meil kõik ühendused on katkenud, võib meil olla väga palju tootmist, me võime kõik need tööle panna, aga kahjuks me elektrisüsteemi üleval hoida ei suuda, sest meie elekter hakkab niipalju võnkuma, et elektrisüsteem piltlikult öeldes lülitab ennast välja. Selles kontekstis, kahju küll, aga kasu ei ole," nentis Olgo.

Ta lisas, et Balti- ja Põhjamaade ühisel elektri vabaturul ei ole Eestil võimalik ennast ära lõigata ülejäänud riikide elektriturust, et võimalusel siin odavamat elektrit müüa. Vabaturg on nagu suur anum, kus pole võimalik öelda, et see on meie elekter ja see teiste oma. Eesti äralõikamist teiste riikide elektriturust ei luba juba Euroopa Liidu seadusandlus.

Vaata alljärgnevast videost, miks arvab Tarmo Olgo, et Eesti Energia kaks uut põlevkivikatelt jäävad peale valmimist suurema osa ajast jõude seisma.