"Kriminalist sündmuskohal ei saa öelda, mis on oluline ja mis ei ole oluline. Kõik see mis on sündmuskohal või sündmuskoha vahetus läheduses, võib omada väga olulist tõendamiseks vajalikku infot. Kaasa on vaja võtta maksimaalselt kõik," selgitas Põhja prefektuuri kriminalistikateenistuse vanem Aimar Allandi Delfile. "Hiljem ja ka uurimise käigus selgub, mis on oluline ja mis ei ole oluline," lisas Allandi.

Kriminalistide tööst täpsemalt rääkides ütles Allandi, et praegusel hetkel on Põhja prefektuuris ühes 12-tunnises vahetuses tööl kaks meeskonda, kes keskmiselt jõuavad vahetuse jooksul ära käia kokku kuuel sündmuskohal. "Kui sündmuskohti on juba rohkem, siis me ei jõua seda teha koheselt ja järgmine vahetus peab tööle tulles sellega tegelema," lisas ekspert.

Allandi sõnul käiakse sündmuskohtadel tavaliselt kahekesi, kuid vahel võib juhtuda, et tuleb ka üksinda minna. Mehe väitel on praegu olukord selline, et saadakse tööjõuga enam-vähem hakkama, ent kui politseis peaks läbi viidama veel kärpeid, siis läheks Allandi sõnul olukord juba raskeks.

Sündmuskohal käies teevad kriminalistid põhimõtteliselt kõike seda, mida võib ka juba teada-tuntud kriminalistika sarjadest näha: kogutakse ning talletatakse asitõendid. Selleks on Eesti kriminalistidel kasutada spetsiaalsed kohvrid kõige vajalikuga ning ka neile kohandatud autod.

Kui sündmuskohalt on asitõendid kokku korjatud viiakse need edasi laboritesse, kus neid uurima hakatakse. See, kaua tõendite ekspertiis aega võtab, sõltub Allandi sõnul peamiselt menetlejatest endast. "Lisaks sellele oleneb see ka ekspertiisiasutusest, et kui kiiresti saab tema selle info objekti pealt kätte ja kui kiiresti saab see info dokumenteeritud," lisas Allandi.