2019. aastal toimuva XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõttega "Minu arm" püütakse Maatee sõnul edasi anda armastust ja pühendumist oma isamaale.

Järgmisel aastal 4.-7. juulini toimuval laulu- ja tantsupeol tähistatakse kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda.

Laulupeo üldjuht on Peeter Perens ja XX tantsupidu lavastab Vaike Rajaste. Kunstnik Peeter Lauritsa loodud visuaal tuleb eriline. "Me kasutame seekord eelkõige fotot. Ja neid fotosid tehakse Toomas Kalve abil plaatkaamerega. Põhielement on vana foto, mis on seotud uute elementidega. Me ei jää ajalukku kinni, vaid laul ja tants on ka tänapäeval. Ühtepidi laulu- ja tantsupeoga tehakse täna samamoodi ajalugu, millest see omal hetkel alguse sai," märkis Maatee.

XXVII laulu ja XX tantsupeol osalemiseks tuleb end laulupeo veebilehel nimetada ehk laulupeo registrisse kirja panna. Selleks on aega täpselt kuu - 23. jaanuarist kuni 23. veebruarini. Registreerimine lõpeb päev enne Eesti Vabariigi sajandat juubelit. "Siis võite uuesti küsida, kui palju neid huvilisi on, sest sel ajal oskame seda täpsemalt öelda, kui palju inimesi teekonnale kaasa tulemas on."

Jaanuarist toimuvad taas lauljatele ja tantsijatele tuttavad üle-eestilised Terepäevad, kus juubelipeo tegijad ja korraldajad tutvustavad peol osalevatele kollektiivijuhtidele repertuaari, sõnumeid ning teekonda laulu ja tantsupeole.

"Läbi aegade oleme aru saanud, et kõige tähtsam on, et kollektiivijuhid, kes hakkavad tänasest peole registreerima, tegelikult teavad, mis neid ees ootab: milliseid laule lauldakse, milliseid tantse hakatakse tantsima, millised on liigid, milline on kogu see teekond. Meil on mappide vahele tehtud pikad teekonnalehed, mis kuni 4. juulini toimub," kirjeldas Maatee.

Sel laulu- ja tantsupeol on eriline see, et tuleb ka tuleteekond. "Noortepeo eel seda ei ole," märkis Maatee.

Laulupeol kõlab lätikeelne laul

Möödunud aastal raputas Eestit ettepanek, et laulupeo repertuaari võiks kuuluda ka üks venekeelne laul. Küsimusele, mida Maatee sellest arvab, vastas ta, et see on küsimus kunstilisele toimkonnale. "Sellel laulupeol ei kõla (venekeelset laulu - toim), sellepärast et selle laulupeo repertuaar on juba paigas ja tegelikult lähevad õpikud ja õppematerjalid kohe trükki. Küll kõlab laulupeol üks lätikeelne laul. Aga need küsimused tuleb esitada kunstilisele toimkonnale."

Küsimusele, kuhu peaks laulupidu tulevikus liikuma ja kui palju muutuma, vastas Maatee, et arutelu laulupeo üle on edasiviiv jõud. "Arvamuste paljusus ongi ilmselt see jõud, mis edasi viib. Loomulikult ka tegijad, loojad ja korraldajad peavad aeg-ajalt nendele teemadele otsa vaatama."