DELFI VIDEO: Advokaat Helen Hääl: lapsele võib elatise sisse nõuda ka vanavanematelt

 (676)
DELFI VIDEO: Advokaat Helen Hääl: lapsele võib elatise sisse nõuda ka vanavanematelt
Advokatuuribüroo Concordia advokaat Helen HäälTiit Blaat

Ka vanaemad ja vanaisad peavad arvestama võimalusega, et nendel tuleb hakata maksma oma lapselastele elatusraha.

Advokatuuribüroo Concordia advokaadi Helen Hääle sõnul on perekonnaseaduse mõte selles, et pere peab hoolitsema oma alanejate ja ülenejate sugulaste eest. Seega lasub elatise kohustuse täitmine perekonnal. Riigikohtuni on jõudnud üks asendusmenetlus, kus vanavanematelt nõuti lapselapsele elatist, tõi Hääl näite praktikast.

Elatisraha suurus on täna valitsuse kehtestatud minimumpalgast 177 eurot ja 50 senti.

Hääl rääkis ka, et praegune metoodika lähtub põhimõttest, et laps saab pool miinimumpalgast ühelt vanemalt ja teiselt teise poole. "Kas see ikkagi vastab lapse huvidele ja kas see metoodika ei ole mitte ajale jalgu jäänud?" küsis Hääl. Advokaat kahtles, kas laps, kes raha kätte saab, tuuakse sellega vaesusest välja.

"Täiskavanuna me ei pea igal talvel ostma uusi saapaid või jopet, aga lapse puhul on see paratamatult vältimatu," illustreeris Hääl oma ettepanekut.

Teine tema ettepanek seisnes selles, et alla 3-aastast last kasvatav vanem ei ole suuteline hankima ise sissetulekut ja ka temale võiks olla tagatud miinimumelatis.

"Kui ema ei saa sissetulekut teenida lapse hooldamise tõttu, võiks see palga alammäär olla määratud täies ulatuses lahus elava vanema kanda," sõnastas ta oma ettepaneku.

Seotud lood:

Ühe ideena pakkus Hääl veel, et elatise suurus võiks sõltuda lapsega suhtlemise korrast. "Kui lahus elav vanem osaleb märkimisväärselt lapse elus, võiks sellises olukorras kohus elatisraha üldse mitte välja mõista," pakkus ta.

Raskused elatisraha kättesaamisel

Kuigi kohus on elatisraha välja mõistnud, siis selle kättesaamisega võib ikkagi olla probleeme. "Kui ma advokaadina olen oma töö ära teinud, siis viimane soovitus on valida tugev täitur," soovitas Hääl.

Talle tundub, et hetkel on inimesel võimalik oma raha seaduslikult peita ja kogu raskuskese taandubki sellele, kuidas tõhustada elatise sissenõudmist. "Miks mite lubada kohtutäiturtele ka mingil viisil varjatud jälitustegevust," pakkus Hääl. "Kui registrites võlgnikul märgitud vara ei ole, siis on kohtutäituri käed ka seotud."

Aga tegelik elu näitab advokaadi sõnul sageli midagi muud - Facebooki postitused näiteks soojamaa reisidest. Küsimus on selles, kuidas tuvastada võlgnike tegelik elustandard ja mitte piirduda registritega.

Võiks kaaluda ka seda, et elatise nõuet saaks esitada võlgniku elukaaslase või teiste lähedaste isikute vastu, sest võlgnikud kipuvad Hääle sõnul oma vara legaalselt teiste isikute nimele kirjutada.

Hääl leidis, et elatise mittemaksmine peab olema kriminaalkorras karistatav, kuid see tagab ainult märke võlgniku registris, aga ei too lapsele mingit raha sisse. Ta tõi võrdluseks muud kuriteod, kus on võimalik konfiskeerida ka kurjategijate lähikondsete vara ja pani ette luua seaduslik alus jõudmaks nende varade realiseerimiseni.