DELFI VIDEO: 15 riigi eriüksused harjutasid Kalamajas ja Linnahallis terroristide kinnipidamist

 (26)

Täna toimunud terrorismivastasel õppusel mängiti Linnahalli kontserdisaalis läbi kriisisituatsioon, milles terroristid võtsid hulgaliselt pantvange.

Lisaks Kalamaja ja Linnahalli piirkonnast kostuvale paugutamisele helises täna varahommikul vahetpidamata ka sealse Statoili uksekell, sest tavapäraste klientide - taksojuhtide ja laevale kiirustajate - kõrval voorisid uksest sisse-välja ka politseinikud.

Turgutava kohviga soovisid end kostitada kümned mundrikandjad, kes alustasid kella neljast Kalamaja ja Linnahalli piirkonnas suurt terrorismivastast õppust ATHOS 2016, kus harjutati relvastatud kurjategijate kinnipidamist ja ohu kõrvaldamist.

Kella kümneni kestnud õppusel osales 400 inimest, nende hulgas 20 eriüksust 15 riigist. Esindatud olid näiteks Austria, Soome, Suurbritannia, USA, Poola ja Saksamaa eriteenistused.

Õppuse stsenaarium nõudis kannatanute evakueerimist ja relvastatud terroristide kinnipidamist, samuti tegid õppusel kaasa kiirabi ja haiglad. Osa õppusest toimus Harku ja Murru vanglas ning Tallinna kordonis, et treenida eriüksuste juhtimist samaaegselt mitmes asukohas toimuvate sündmuste korral.

Laevareisijate raev
Politsei on tänab kohalikke inimesi, kes paugutamise ära kannatasid. Loomulikult ollakse rahul, et ärevaid hädaabikõnesid tulistamisest peaaegu ei tulnudki. Eelkõige Pahandasid Linda Line'i laevale suunduvad inimesed, kes pidid tavapärasest suurema ringi tegema.
Seotud lood:

Peamine eesmärk oli harjutada rahvusvahelist koostööd

Terrorismivastase õppuse peamine eesmärk oli kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna sõnul harjutada meeskonnatööd teiste riikide eriüksustega. "Koostöö liitlaste vahel on sellise rahvusvahelise õppuse kõige peamine eesmärk. Selge see, et ühe terroristliku rünnaku tõrjumises suure tõenäosusega täna keegi jalgratast ei leiuta. Mida on võimalik paremini ära kasutada, on teada, mis sul on, mis tasemel sa oled, ja kes on need kolleegid-sõbrad, kellega on võimalik hakata seda kriisi koheselt lahendama," rääkis Heldna Delfile.

Tänane suurõppus imiteeris Heldna sõnul keskmisest suuremat kriisi. "Ei ole mõtet harjutada väga lihtsates tingimustes ja seega mängitigi läbi sellised stsenaariumid, kus neid rünnakuid oli mitu ja mitmes kohas korraga. Tegelikult selliselt suhteliselt seni terroristlike rünnakute praktikat analüüsides harva esinevad või väga-väga erandlikud tingimused. Aga kui teha nii suurt ja mastaapset õppust ja kutsuda nii palju partnereid erinevatest riikidest, siis kindlasti ei ole ka mõtet harjutada kõige lihtsamaid asju."

Välikäimla pakkus ilmavarju
Mastaapsele õppusele kohaselt paigaldati harjutuste toimumise ala lähedale ka välikäimla. Seda külastada soovinud ametnik pidi aga arvatust kauem ootama, sest tal tuli üles äratada tänaseks ööks vihma ja tuule eest kaitsva kodu leidnud mees, kes ruumis õndsalt magas.

Õppuse peamine harjutusala oli Kalaranna tänava ja mere vahele jääv piirkond Tööstuse tänavast kuni Linnahallini. Võimalikult reaalsete tingimuste tekitamiseks kasutas politsei õppusel imitatsioonivahendeid ja pürotehnikat. Õppusel läbimängitud situatsiooniga sarnane olukord mängiti läbi ka erinevate riikide esindajate, eesti julgeolekuasutuste, poliitikute ja ametnike silme ees Linnahalli kontserdisaalis.

Selles olukorras olid kolm terroristi võtnud 11 inimest pantvangi ning otsisid nende seast ministri poega.

Eerik Heldna hindab tänast õppust küllaltki hästi kordaläinuks, kuid on asju, mis vajavad parandamist. "Tuleb alati olla ka natuke enesekriitiline. Kindlasti viis plussi sellele õppuse tulemusele panna ei saa, tugev neli pluss küll. Oli asju, mille kohta ei saa öelda, et üllatasid positiivselt, aga pigem olid positiivne kinnitus, et jah, me suudame, jah, me oskame. Meie professionaalsuse osas, ükskõik millise eriüksuse me siis eestist võtame, meil ei ole kindlasti midagi häbeneda ei oma oskuste, ei oma suhtumise poole pealt, aga nagu alati sa pead kõnelema n-ö ühist keelt, sa pead aru saama, mida ootab sinu partner, ja see tuleb ainult harjutamise käigus, seda ei ole võimalik õppida kuskil laua taga või lugeda õpikust," selgitas ta.

Heldna kinnitas, et terrorismitase on Eestis madal ja pole märke, et Eestisse oleks tekkinud radikaliseerunud rühmitusi. Sajaportsendilist garantiid kapo anda ei saa, kuid lubab omalt poolt kõik teha, et rünnaku tõenäosus oleks võimalikult madal.

Õppus toimus Euroopa eriüksusi ühendava koostöövõrgustiku ATLAS raames, mis asutati 2001. aastal terrorismivastase võitluse tõhustamiseks. Eesti on ühisõppustel osalenud juba 2005. aastast, sel aastal läbi viidud suurõppus oli jätkuks eelmise aasta sügisel Eestis toimunud õppusele.