Rahvakogu mõttekuses küsitletud ühel meelel ei olnud, kuid leiti, et midagi halba selline ühismõtlemine ei tee, pigem vastupidi.

Küsimusele, kas uutel erakondadel on raske pildile saada, vastasid inimesed valdavalt, et erakonna asutamine on tõesti liiga keeruliseks tehtud. Et puudub raha, millega ennast reklaamida ning võimul on just see erakond, kel on piisavalt raha.

Küsimusele, kas riigiettevõtteid peaksid juhtima poliitikud või peaksid eesotsas olema spetsialistid, vastasid inimseed valdavalt, et vaja oleks ikka spetsialiste.

Sooviti ka, et riigikogu liikmed hoiaksid oma äri poliitikast lahus. "Poliitikutel ei ole seda kogemust ja haridust, mis majandusinimestel," leidis üks noormees.

Mis puudutab erakondade rahastamiset eraisikute ja ettevõtete poolt ning karmimat kontrolli rahastamise üle, siis leidsid inimesed, et karmim järelevalve selles osas muudaks poliitikat läbipaistvamaks. Mõni vastanu leidis aga, et siis leiavad leidlikud poliitikud mõne muu nipi, kuidas varjatult rahastada.

Küsimusele, kas presidenti peaks valmima rahvas, rahva hulgas üksmeelt ei paistnud olevat. Mõned leidsid, et praegune süsteem on adekvaatne, mõned aga leidsid, et rahvast ei tasi selles küsimuses usaldada.

Viies ehk viimane aruteluteema keskendub rahvakogus sellele, kuidas võiks seadust muuta, et riigikokku saaksid need inimesed, kes said ka rohkem hääli ning kuidas saaksid valituks ka üksikkandidaadid.

Mis puudutab rahvakogu rolli Eestis, siis leiti, et roll on väike, aga mõtted on väga head. Leiti, et kodanikualgatused on ikka head, kuid pigem on tegemist mitteviljaka illusiooniga. Samas uskus enamus, et halba selline koosistumine ja mõttetöö kindlasti ei tee.