DELFI STOCKHOLMIS: Rootslasi on raske endast välja viia, nad on väärikalt kurvad
Mõnelgi jalutajal on käes lilled, mis viiakse teetõkete juurde, mis eraldavad kuriteopaika ülejäänud tänavatest.
Kuriteopaika tullakse ka ilma lilledeta. "Ma tulin selleks, et nii-öelda tänavad tagasi võtta," räägib üks noor naine.
Üks teismeline poiss ütleb, et ta ei kartnud ega ka karda. "See rünnak ei olnud üllatus," ütleb ta.
Rootslasi on raske endast välja viia, nad on väärikalt kurvad.
Riigi politseijuhid on innustanud inimesi niipea kui võimalik tavalise elu juurde tagasi pöörduma, sest suurim järeleandmine, mida kurjusele teha saab, on kartmine.
Praeguseks ei ole veel teada, kas kuriteo alguspaik on valitud juhuslikult. Kurjategija röövis auto Adolf Fredriku tänavalt, mis on väike külgnev tänav Drottninggatani kõrval.
Omapärane, kuigi ilmselt täiesti juhuslik, on seos Rootsi kuulsaima mõrvaga: samal lühikesel tänaval asub tilluke surnuaed, kuhu on maetud Rootsi peaminister Olof Palme, kelle mõrvarit kunagi ei tabatudki.
Alanud uurimine selgitab kindlasti välja, kas kurjategija tiirles reede pärastlõunal lihtsalt Drottninggatani ümber ja otsis võimalust kaubaauto rööviks või oli tema rünnakukoha valikul spetsiifilisem põhjus.
Drottninggatan rünnakukohana on Stockholmis väga loogiline - alati rahvarohke jalakäijatetänav, millel võiks vigasaanute hulk olla suur.
Kurjategija keeras Adolf Fredriku tänavalt Drottninggatanile ja andis gaasi. Tema sõit kestis veidi enam kui pool kilomeetrit enne, kui ta sööstis läbi klaaside Ahlensi kaubamajja. Miks just sinna, ei ole avalikkusele muidugi praegu veel teada. Võimalik on, et mees kaotas kihutava veoki üle kontrolli, aga võimalik on ka, et Ahlensi kaubamaja oligi tema sihtmärk. Võimalik on ka, et ta valis mingil põhjusel hetke ajal koha, kuhu autoga sisse sõita.
Iseküsimus on, kas ta ise oli valmis oma elust loobuma. Laupäeva hommikul kinnitas Rootsi politsei, et autost leiti isevalmistatud lõhkekeha, mis õnneks ei detoneerunud.
Kas eesmärk oli terve kaubamaja õhku lasta ja kas lõhkeaine kogusest oleks piisanud, jääb ilmselt alatiseks küsimuseks.
Kahtlemata mõjutab juhtunu rootslaste turvatunnet, kuid seda olid niigi raputanud Nizza, Berliini ja Londoni sündmused. Stockholmi juhtum kinnitas maailmakodanikest rootslastele lihtsalt veelkord, et juhusliku ja mõttetu kurjuse ohvriks võib langeda ka oma kodulinnas.
Rootslaste ühtehoidvus ja abivalmidus on ühiskonna eile ja täna koos hoidnud: neile, kes eile ei saanud ühistranspordiseisakute tõttu koju, pakuti öömaja, samuti pikendasid oma tööpäevi lasteaiad. Telefonifirmad otsustasid, et sms-ide saatmine ja helistamine on ajutiselt täiesti tasuta; žest, mille rahaline väärtus on rootslaste jaoks ilmselt tühine, kuid firmade pool solidaarsusenäitamine, et raskel hetkel soodustada inimeste omavahelist suhtlemist.
Eile avati spetsiaalsed psühholoogilise nõustamise telefoniliinid ja täna on linnas paljudes kohtades näha Punase Risti univormis töötajaid, kes pakuvad kõigile soovijaile nõustamist ja suunavad vajadusel tõsisemat abi saama.
