„Laeval võib olla kaks eesmärki,“ analüüsis Ries. „Üks on see, et nad üritavad teha kindlaks, mis rootslastel on. Millised sensorid ja miinid näiteks. Või äkki tahavad pealt kuulata veealuseid kaableid.“

Aga teine eesmärk on tema hinnangul sõjalise valmisoleku tagamine Balti riikide äralõikamiseks.
„On üsna selge, et kui meil on kunagi tulevikus kriis, kuhu on segatud Venemaa ning üks Balti riike, kelle poolel tahaks astuda välja ka NATO, siis on Läänemere kontrollimine Venemaa jaoks esmatähtis,“ kirjeldas ta. „Kui kontrollida Läänemerd, võib sisuliselt takistada NATO vägede jõudmise Eestisse ja Lätisse. Rootsi rannik on siin oluline, sest Rootsi võiks kujutada endast transiitmaad, kust Balti riikide poole liikuda.“

Seega on Riesi sõnul loomulik, et igaks juhuks tahaks Venemaa olla suuteline blokeerima igasugust liiklust Rootsi vetes. 

Võimaliku sõja korral ei saaks Rootsit enam käsitleda traditsiooniliselt neutraalse riigina. Nagu kirjeldas Delfile Rootsi rahvusvaheliste suhete instituudi analüütik Ingmar Oldberg, kavatseb Rootsi säilitada neutraliteeti üksnes sõjaliselt, aga mitte poliitiliselt. Teisisõnu on Rootsi liikumas nii lähedale NATOle kui võimalik, jättes astumata vaid viimase sammu ehk alliansiga ühinemise.

Rootsi võimud on siiani hoidunud siiski igasugustest ametlikest süüdistustest, nagu võiks juba mitmendat päeva olla käimas jaht just Venemaa allveelaevale.