DELFI SOOMES: Igal tänavanurgal on politseinik, kui 1,5-miljonilise riigi pea Helsingis sõidab
Kell 7.50 Lennujaama VIP-tuba. Mind ootavad ees presidendi nõunikud. Mõni haigutab, mõni vaatab telekast hommikuprogrammi ETV-st. Näe, neil on moodne puutetundlik ekraan, näitab keegi nõunikest telekasse, kus saatejuht parajasti lehetutvustust teeb.
„Piret, kuula nüüd,“ hüüab keegi mõne aja pärast, kui telekast uudised. Seal räägitakse presidendi esimesest välisvisiidist. „Misasja,“ küsib presidendi kantselei avalike suhete nõunik Piret Pert, „kas Läti ei olegi siis välismaa? Einohh, selle peab korda ajama,“ on Piret resoluutne.
8.20 astub VIP-ruumi Toomas Hendrik Ilves. Tervitab rõõmsatujuliselt ja kell 8.30 istumegi juba lennujaama rohelises bussis.
20-minutiline lend möödub riigipeale turismiklassis üsna ruttu. Soome tervitab meid särava sügispäikese ja suisa sooja ilmaga.
Politseieskort on muljetavaldav. Mootorratturid sulgevad tänavaid, liiklusreguleerijad peatavad liiklust ja 1,5 miljonilise riigi president sõidab Helsingi kesklinnas kordagi peatumata. Eesti saatkonnas võetakse üks hommikukohv.
„Putting, mine kirjuta raamatusse,“ saan korralduse presidendilt, riigivõimu kõrgeima mehe käsk on vastuvaidlematult täitmiseks ja nüüdsest ilutseb Soomes Eesti saatkonna külalisteraamatus 17. oktoobri 2011 leheküljel presidendi autogrammi all ka minu nimi…
Nõunikud annavad presidendile viimast nõu enne päeva algust. Midagi jäetakse välja, midagi lisatakse juurde, midagi räägitakse otse peast ja mitte paberilt.
Mõni hetk ja juba istume autodes ning sõidame presidendipaleesse. Tarja Halonen on laia naeratusega saalis ees ootamas. Kohustuslikud pildiklõpsud meediale ja piltnikud aetakse saalist välja. Mind jäetakse. Juuakse klaas õunamahla, see on meil vana komme, selgitab mulle Haloneni protokolliohvitser. Klaas mahla lipsu taha visatud astuvad Ilves ja Halonen tööruumidesse
Pressisaali on kogunenud Soome ajakirjanikud, kes üsna avalikult mind märkamata arutavad, kus on siis Eesti meedia. Kummaline, miks neid pole, arutavad and vaikselt omaette. Seisan vaikselt kõrval ja sätin kaamerat.
Uksed avanevad ja saali astuvad Ilves ja Halonen. Laiad naeratused näol. Paar küsimust ja pressikas läbi. Halonen tuleb veel ühte kohalikku meediategelast mingis küsimuses noomima. Ilves astub oma nõunike saatel teise ruumi. Lõunasöögile nüüd. Saali eesruumis tervitavad Ilves ja Halonen külalisi, keda on ootamatult palju, suisa 65 inimest.
1,5 tundi saab varsti otsa ja kogu seltskond, kes head-paremat kõhu täis saanud, siirduvad sügispäikese sillerdades peaministri residentsi. Pool tundi lendab linnutiivul, maja ees igavlevad autojuhid ja turvamehed arutlevad omavahel kalapüügist.
Peaminister saadab Ilvese autoni. Liiklus seiskub taas kui Eesti riigipea Helsingi kesklinnas parlamenti sõidab. Igal tänavanurgal on politseinik.
Parlamendis kohtub Ilves paari kohaliku rahvasaadikuga, mul lubatakse teha kohtumise alguses paar pilti ja jälle koridor. Ootame. Aeg on hakanud venima. Seinte taga tehakse terve päev tähtsaid riigiasju, mina aga ootan.
On aeg, uksed avanevad ja Ilves liigub kaaskonnaga kaks korrust kõrgemale kohtuma välisministriga. Jälle tuba, kohvilaud, veepudelid. Ilves vajub tugitooli, mina teen pildid. Nõunikud sätivad ennast laua ümber, algab kohtumine.
Möödub 40 minutit, tähtsad jutud aetud, kokkulepped tehtud, avaneb uks. Välisminister jätab Ilvesega hüvasti. Portfelliga protokolliametnik küsib Ilveselt: „Does mr president need a technical stop?“ („Kas härra president vajab tehnilist peatust?“) Ja viipab käega tualeti suunas. „No, thank you, no technical,“ vastab Ilves muiates ja liigub edasi autosse.
Korteež liigub lubatud sõidukiirusel lennujaama suunal. Teel möödume kahest liiklusõnnetusest, kus ühes lõigatakse parajasti kedagi autost välja. Kiirteel vedeleb auto katus ja näha on ketaslõikuritega päästjaid.
Lennujaam. Lennukini aega 40 minutit. Avan arvuti ja saadan ära portsu pilte. Teisest toast väljub käsunudusohvitser major Endrik. „Sul nett on?“ uurib ta. Vastan, et täiesti okei internet ju. „Meil pole, tule näita.“ Samal ajal loob aga operatiivne Mart Tarmak omaenda Samsung tahvliga uue wifivõrgu ja mure on lahendatud.
Aeg lahkuda. „Kas härra Putting ei tulegi meiega?“ uurib president, kui näeb mind kotti pakkimas ja lahkumas. Paraku mitte, aga mõnusat reisi Brüsselisse, soovin vastu ja lahkungi.
Päev presidendiga Soomes saigi läbi.
