Moskvas presidendi külaskäiku ette valmistav ajakirjanik saab aimu töö mastaapsusest pisiasjadest. Aga diplomaadid hoiavad suud vägagi lukus. Vastavad otsestele küsimustele pareerivate naljadega või teatavad külmal ilmel, et „seda me küll ei kommenteeri”.

Detailidest saab ikka midagi välja lugeda. Näiteks sellest, et ruume ja laudu hakati sättima juba täna keskpäeval, 24 tundi varem. Ning kui palju küsimusi seal tekkis.

Kuhu lauad üldse paigutada? Inimesi on tulemas 250. Ühe laua ümber näkse, morsse ja veine võtma ei mahu, läheb trügimiseks. Mitme laua ümber läheb trügimiseks seepärast, et nad võtavad ruumi ära.

Ja siis võtab väga palju ruumi ära meedia. Oma suurte ja väiksemate kaameratega. Kokku võib-olla kaheksa video- ja fotograafi. Nad vajavad ka puhast õhku üle inimeste peade, kuid liiga kõrgele panna ka ei saa, sest siis jääb hiiglaslik kristallist kroonlühter ette. Ja need statiivijalad...

Ja siis nad tahavad ju ülikiiret internetti. Ja juhtmeid, mis kannaksid puldist heli otse üle. Ja need juhtmed ei tohi jalgu jääda!

Ent see kõik on "дело техники". Hoopis põnevam on proovida kõrvalt tunnetada, kuidas käib suhtlus punaste tornidega kindluskompleksi (sinna on saatkonnast jalgsi rahuliku tempoga 15 minutit ehk sisuliselt külje all) ja eestlaste tsitadelli vahel. Veel eile on ametlikult teada vaid see, mida kontrollivad eestlased ise: vastuvõtt saatkonna avamise puhul algab 12.30. Kui Portugalist saabuva tellimuslennuga midagi ei juhtu ja teel lennujaamast linna ka mitte, ei tohiks probleeme tekkida.

Aga see kõige tähtsam – kohtumine Putiniga! Seda klopsitakse kokku parimas vene stiilis, kättesaadavatest materjalidest. Eile oli avalikkuse jaoks kindel vaid üks: Vene poolelt pole tulnud mingit signaali, et kohtumine võiks ära jääda. Ja et väga hilja peale ei tohiks kokkusaamine ka jääda. Aga kas seda saavad vaadata ka ajakirjanikud – kasvõi algustki – kas saab äkki esitada koguni küsimusi, see oli täiesti terra incognita. Olgu, küsimusi ilmselt ei tule, see oli pigem ikka selge.

Moskvas teinekord ei tasugi liiga palju plaane teha. Inimesed on tujukad ja neid on palju, võimalused avanevad ja sulguvad kiiresti. Ega ilmaasjata nimetata kogu Venemaa poliitikat oportunistlikuks.

Nii ongi täna kõik hoopis rohkem paigas. Kõige ideaalsem homne korraldus ei tundu, kõige ebamugavam ka mitte. Lubasin täpsematest detailidest mitte veel rääkida. Pole vaja ise oma liblika tiivalööki kaosesse juurde anda.

Tegelikult on diplomaadid tublid. Kui Toomas Hendrik Ilves 2010. aastal siin viibis, ei lastud talle üldse kedagi meediast ligi. Käis 9. mai pidustustel nagu rikkis teler – pilt oli, häält mitte. Nüüd, kui milleski üldse võib enam-vähem kindel olla, siis selles, et meie enda president ikka ülevaate kõnelustest homme annab. Ning jah, kohtumine toimub. Tänase seisuga.