Delfi kasutaja Willi kirjutas Eesti Päevalehe eilse artikli „Magalarajoone ootab eest must tulevik“ kommentaariumis, et esmalt tekivad tondilossid ja getod Tallinna ümber. „Nii kaua, kuni Tallinna lähimagalarajoonid Saue, Saku, Keila, Jüri, Maardu, Viimsi jne pole getostunud, ei juhtu Tallinna enda mägedega midagi,“ arvas ta.

Teine lugeja märkis samuti, et kõik ei soovi elada linnast eemal põllu peal, kuna linnas renoveeritud kortermajas on igati mugavam. „Mägede magalad on väga lähedal kesklinnale ja seetõttu need vaevalt nii kiiresti getostuvad,“ sõnas lugeja, kes viitas ka, et magalates on väga hea infrastruktuur, mis inimesi paigal hoiab. Seda seisukohta toetas ka lugeja, kelle sõnul on kesklinna-poolse Lasnamäe asukoht ideaalne. „Ei ole nii kisas kui kesklinnas,“ märkis ta lisaks.

Lugeja Lohe sõnas, et magalate majad seisavad paremini püsti kui praegu ehitatud küproksonnid, mistõttu mõistlikud inimesed tema hinnangul mägedel asuvat korterit uusehitise vastu ei vaheta. Lugeja Mäelane kirjutas kommentaariumis, et tema hinnangul on põllupealsed küprokskarbid juba 25 aasta pärast kokku kukkunud ja ära mädanenud, kuigi selleks ajaks pole laenudki veel tagasi makstud. Lasnamäge ideaalseks elupaigaks nimetanud lugeja sõnas samuti, et enne laguneb vanalinn ära kui magalate raudbetoonmajad.

Üks lugeja meenutas TTÜ emeriitprofessori sõnavõttu televisioonis, kus too kõneles, et mägede majad on tõenäoliselt ainsad uusehitised, mis saja aasta pärast veel püsti seisavad. „Sinu [artikli autori - toim.] eelduste kohaselt ehitatakse kogu aeg uusi maju. Kui maju vaja ei ole, siis neid lihtsalt ei ehitata. Ongi nii lihtne,“ arvab lugeja. Delfi lugeja Karla viitas lisaks, et mägedelt ära kolimiseks on raha vaja, kuid ta ei näe, kust seda peaks nõnda palju juurde tulema. „Elanikkonna vähenemine on kahjuks reaalsus, kuid mägedelt väljakolimist see küll kuidagi ei mõjuta, kui, siis vastupidises suunas.“

Ignorantsed elanikud takistavad renoveerimist

Lugeja Pan on kindel, et Tallinn getostub Eestis viimasena. „Vastupidiselt Eestile kasvab praegu Tallinna elanikkond jõudsalt. Tartu ja eriti Pärnu juhtkond on lausa paanikas linnaelanike arvu kiire kahanemise pärast, peaasjalikult noorte arvel,“ sõnas Pan ja viitas, et artikli tarvis tegi analüüsi kinnisvarafirma, kelle eesmärk on tema ja ka mõne teise lugeja hinnangul oma seisma jäänud uued korterid maha müüa.

Samas on lugeja, kes leiab, et mägede majad on amortiseerunud ja sinna korteri ostmise asemel tuleks osta maatükk põllule ja sinna peale maja ehitada. Nõnda oleks lugeja hinnangul kodu terveks eluks ning lisaks oma aed ja ise peremees. Magalas tuleks aga aastakümneid maksta laenu ning lisaks kütte, prügi, vee ja elektri eest.

Delfi lugeja Mart märkis samuti, et magalarajoonide majad on vanad ja vajavad kohendamist. Samas pole aga kõigil ühistutel renoveerimistööde ettevõtmine lihtne, kuna koosolekul ei tule kvoorumit kokku. „Need, kes tahaksid oma kodu korda teha, ei saa tegutseda, sest majas on liiga palju ignorantseid elanikke ning ühistu käed on seotud.“

Mart sõnas, et kui riik mägede majade renoveerimist lihtsustaks ja soodustaks, siis ei oleks ohtu, et need hooned paarikümne aasta pärast enam elamiskõlbmatud pole. „Praegu on tõesti niimoodi, et kui vähegi tööd ja võimalusi on, siis tuleb kolida mõnda uuemasse korterisse, sest praeguses kodus dikteerivad need, kes midagi muuta ei taha.“