DELFI LIIBANONIS: Siin on igal parteil oma leht

 (6)
DELFI LIIBANONIS: Siin on igal parteil oma leht
Foto: Andres Putting

Delfi fotograaf külastas eile uudisteportaali nimega Lebanon Files, mis avaldas ka neile ühe vähetuntud rühmituse poolt saadetud pildid röövitud eestlaste ID-kaartidest.

"Reede, 1. aprill ehk rahvusvaheline naljapäev, aga asi siin Beirutis on naljast ikka väga kaugel. Naljatuju jääb järgmiseks aastaks. Seniks, kui seitse meest, kes üheksandat päeva kusagil seal oma saatust ootavad, ei ole aeg kohane naljadeks.

Siirdun hommikul esimene asjana Lebanon Files nimelisse portaali olles enne saanud nendega ka telefonikontakti, mis lõpeb sõnadega: "You are welcome!" Muide seda lauset kõlab praktiliselt iga päev ja üsna tihti. Peale metsikuid ummikuid ja autosignaalide kontserte jõuan lõpuks Lääne-Beirutis asuvasse elamurajooni, kus kõrguvad liivakarva korruselamud. Keerame araabiakeelse muusika saatel ühte kõrvaltänavasse. Autojuht, ainult araabia keelt mõistev härra, hüppab masinast välja ja uurib teed. Kaks burkades naist viipavad lähedal asuva seitsmekordse ilmetu maja suunas. Astun autost välja sooja Liibanoni kevadesse ja liigun maja taha, kus üks eakas naine voolikust teed kastab ja suitsu tõmbab.

Kus see Lebanon Files asub, uurin. "Näe, seal sellest rauduksest," soovitab naeratav vanadaam.

Lasen roostes raudukse taga kella ja see avaneb surinaga. Kuna puuduvad igasugused sildid, siis otsustan sõita ülemisele korrusele, et siis korrus haaval allapoole tulles õige kohani jõuda. Uks ukse järel näitab erinevaid silte kuni lõpuks üks kassi trepikojas jalutav naisterahvas näitab mulle, et teisel korrusel on see koht.

Lebanon Statistics silti kannab kaks ust. Astun sisse vasakpoolsest ja satun korterisse, kus on klaasist vaheseinad ja näha töötavaid inimesi. Mulle läheneb sekretär. Kuuldes, et olen Eestist, noogutab ta ja teatab, et härra peatoimetaja saabub varsti. Võtan vastu pakutava tee ja vee ning jään ootele.

Sekretär lappab samal ajal muljetavaldavat hunnikut ajalehti, araabiakeelseid. Küsin, kas need on kõik tänased. Jah, vastab ta.

Vaatan kontoris ringi. Sisuliselt on tegemist neljatoalise korteriga, kus Liibanoni üks juhtivamaid veebiportaale tegutseb. Kõnnin rõdule ja näen, kuidas maja taha keerab suur must maastikumasin, millest astub välja soliidne härra, kes mõne hetke pärast on juba minu juures.

"Tervist, Eesti," tervitab mees tugeva käepigistusega. Rabih Haber on peatoimetaja ja ettevõtte president ühes isikus. "Kuidas saan aidata?"

Selgitan talle oma soove ja ta on varmalt valmis kohe aitama. Kamandab sekretäri oma lehehunnikuga enda juurde. Mehe enda kabinet on praktiline ja samas uhke, president ikkagi.

Istume maha ja salvestan videot, kui televiisorist algavad uudised. Rabih Haber hüppab püsti, haarab puldi ja koos vaatame juba nähtud kaadreid suuroperatsioonist Bekaa orus. Korraga on ekraanil tema ise ja mees muheleb mõnusalt:"Näe, ma siin annan tänu sellele loole juba regulaarselt intervjuusid." Kahju samas, et sellise loo raames, lisab ta.

Uurin, kuidas info temani jõudis. Näitab oma sülearvuti kraani. "Kesköö paiku saime meili sellelt rühmituselt ja kohe võtsin ühendust julgeolekumeestega. Ei taha küll mingil moel nende tööd takistada ja sestap täitsin oma kohust. Pärast nendelt saadud luba avaldasime selle teate oma portaalis kella 7.30 paiku hommikul. Meie portaal töötab küll 24/7, aga läks kuidagi nii, et hommikuks oli uudis väljas ja näed, nüüd kajastavad seda kõik kohalikud lehed ja kanalid, mida on kokku ca 40."

Oma jutu tõestuseks laotab ta lauale laiali viis araabiakeelset ajalehte, mille lehti kaunistavad Eesti meeste ID--kaartide pildid.

Kas te teate midagi sellest rühmitusest, uurin samas. "Ei tea paraku, täiesti tundmatu nähtus ka meie jaoks, analüüsisime neid siin pool ööd ja rohkem, kui praeguseks teada, meil välja selgitada ei õnnestunud. Täiesti võimalik, et see loodi ainult selle juhtumi tarbeks," selgitab ta.

"Samas oleks täiesti tänamatu ja ebaeetiline siin mingeid seoseid ja versioone püstitada, mis mitte kusagile ei vii. See, kas mehed on viidud üle piiri Süüriasse, on samamoodi võimalik kui ka see, et nad on veel Liibanonis. Kõik on võimalik," tõdeb härra Raber. "Me anname endale siin samamoodi aru, et Eestis on olemas lähedased, kes ootavad pikisilmi häid sõnumeid ja sestap arvan, et parem on vahest piirduda konkreetse infoga."

Küsin siis vastu, et miks see on nii, et paljud siinsed kanalid edastavad kontrollimatut infot, mis hiljem ka ümber lükatakse. Mees räägib, et siin on praktiliselt igal parteil oma infoportaal, oma leht jne ning sellest tekib ka see infomüra. "Siin Beirutis on peale meie kanali veel paar-kolm usaldusväärset kanalit."

Salvestan tema jutu videosse, teen pildid ajalehtedest, temast, ekraanist, elektronkirjast ja palun abi interneti osas. Vaja ju info eestisse edastada. Peatoimetaja viib mu konverentsisaali, kus ühendab mu arvuti netiga. "No problem," ütleb ta.

"Kuule, tahad ma korraldan sulle intervjuu Bekaa luureülemaga, siinse siseministriga?" küsib ta. Vastan, et muidugi tahan. Teeb mõned kõned ja jääme ootele. Samal ajal laen pilte ja vannun kurja, sest internet on siin tõepoolest aeglane. Oleme Eestis nii ära rikutud oma kõikide kiirete asjadega ja unustanud, et alles mõned aastad tagasi oli meil sama aeglane netiühendus kui siin.

Toimetuses on parajasti ka üks vanemreporter kohalikust telekanalist. Lühemat kasvu ja väsinud silmadega härra räägib kehvalt inglise keelt, kuid saan kohe toimetusest tõlgi ning salvestame temaga intervjuu. Tegemist on Future News nimelise satelliittelekanaliga, mida see mees esindab.

Rahulikult tõdeb mees, et jah, see grupp millest jutt, seda juhib üks kaabakas, kes teeb asju raha eest. "Hired gun." Ja kogu see lugu ei olevat kohe üldse mitte seotud poliitikaga ega turismiga, sest olgem ausad, kes teadis enne seda juhtumit, mis asi see Eesti on. Paraku ei ole ka sealtpoolt erilist turismivoogu näha nii, et jah, turismi see lugu tema meelest ei mõjuta.

See lugu võib saada kiire lõpu või jääda ka venima, aga ta on kindel, et julgeolekuametnikud teevad oma tööd põhjalikult. Sarnaselt peatoimetajaga arvab ka tema, et parem on mitte eriti rumalaid spekulatsioone-teooriaid püstitada. Küll aga on ta veendunud, et eestlased on viidud üle piiri. Uurin pärast, et millest selline veendumus. Kogemus, teadmised ja minu arvamus, vastab mees vaikselt. Lõpetame intervjuu ja läheme vaikselt lahku.

Tõlgiks olnud habemik viib mu "kiiret internetti" pakkuva netikohviku juurde, kus kohalik kohvikupidaja kuuldes, et tahan üles laadida 1 GB suurust videot, läheb näost korraks ära. "Meie kiirus on siin kuni 512 kilobaiti, sa jääd seda siin hommikuni laadima," ütleb ta.

Mõtlen mida teha, kui äkki heliseb telefon. Julgeolekuministeeriumi pressijuht kolonel Joseph Moussalem teatab, et Liibanoni sisejulgeolekujõudude juht kindralmajor Ashraf Rifi on andnud nõusoleku kohtuda Eesti meediaga." Sellest kohtumisest juba pikemalt SIIN.