Sa oled viimase kahe aasta jooksul pidanud väga palju kokku puutuma Eesti medistiinisüsteemiga. On meil põhjust selle üle uhke olla? Kuidas sa loed lugusid, kui Eesti meditsiini kritiseeritakse?

Igat asja võib loomulikult kritiseerida ja paremaks teha. Kuid oma äsjaste kogemuste järel tunnen Eesti meditsiini üle küll suurt uhkust. Kasutan juhust et tänada veelkord kõiki arste, terapeute ja õdesid, kes on minuga kahe viimase aasta jooksul vaeva näinud. Head jõulurahu kõigile teile.

Meditsiin ja haridus - miks on need Eestis nii alarahastatud?

Kõik sõltub prioriteetidest – selleks et leida, et millised need Eesti riigile hetkel on, tasub vaadata ühe või teise ala osakaalu muutumist Eesti riigi eelarves veidi pikema aja lõikes. Teiseks – lisaks osakaalule eelarves etendab suurt rolli ka see, kuidas seda raha kasutatakse. Meditsiin ja eriti haridus on alad, mis on meie tulevikule saatuslikult olulised. Selleks et need paremini rahastada ja kasvõi haridustöötajate palku tõsta võiksime arutleda kas me ei kuluta liiga palu raha iseenda ülalpidamisele ehk haldamisele ja kas meie bürokraatiaaparaat pole mitte liiga suureks paisunud. Sest kui see aparaat on suur, tulevad tal pähe igasugused naljakad ideed, mis vaba ettevõtlust kokkuvõttes aga takistavad.

Kui paljudele oma kunagistele otsustele Sa vaatad nüüd otsa ja oled enda peale pahane, et need just nii kunagi tehti?

Ma ei kahetse tehtud otsuseid, küll aga neid, mis tegemata jäid. Mitme sellise otsuse pärast on küll piinlik.

Mis Sulle kõige enema häbi/piinlikkust valmistab?
Häbi ja piinlikkust valmistab kui kuulen kedagi rääkivat ilusast nõukaajast, kus süüa kõigile anti, tööd oli ka. Ja kui oma nina kuskile ei pistnud võis rahulikult elada. Nagu vangis. Või kuulen jälle Eestist äraminejaid, kurtmas, et küll see Eesti on nõme koht, kus inimestel polegi võimalik end teostada ning polegi muud võimalust kui siit ära minna. Ja eriti häbi on mul näha, et selliste avalduste taga on reaalsed olud, kus inimesed elavad.

Häbi on selle pärast, et oleme ikka veel nii vaesed. Kui 1939. aastal olime Soomega elatustasemelt praktiliselt võrdsed, siis nõukogude võimu poolt järgmise 50 aasta jooksul löödud haavad on sedavõrd sügavad, et Soomest lahutab meid ikkagi paras vahemaa. Nii peavadki eestlased Soomest õnne otsima.

Tahad Sa ise veel lisaks Eesti Pangale ühiskonda panustada?
Ma arvan, et ma panustan, kuid mingeid ameteid ma endale küll ei soovi.

Kui tihti oled mõelnud, et üldse täielikult penisonile minna?
Ma ei tea, mis see on, vaevalt.

Kas Andrus Ansip on liiga kaua olnud peaminister?
On küll. Tean mitmeid häid peaministreid, kes püsisid võimul veidi liiga kaua ja siis viis rahva tüdimus nad minema. Ansip on sellest aru saanud, millal ta oma kavatsused teoks teeb, on loomulikult tema enda otsustada.

On ta teinud vigu?
Kes meist ei ole teinud vigu, see visaku esimene kivi.

Miks just Ansipil on õnnestunud olla nii pikalt peaminister?
Sellepärast, et rasketel majanduskriisi aastatel julges ta langetada otsuseid, mida praktiliselt mitte keegi Euroopas teha ei julgenud.

Kas Sinu arvates on Eesti valmis sotside ajastuks?
No esiteks pole sotsid ise selleks valmis, rääkimata Eestist.

Mida Sa soovid eestlastele jõuludeks?
Soovin kõigile jõulurahu ning head vana aasta lõppu. Omaenda kogemuste põhjal tean, et jõulude sõnumil on väga praktiline tähendus. See muudab meid paremaks ja tugevamaks. Tuleb uskuda, loota ja mitte alla anda. Seda soovin ka kõigile lugejatele.