DELFI JÕULUINTERVJUU Mart Laariga: Eesti vajab revisjoni, sest 1992. aastal meid aidanud asjad ei peagi täna enam töötama, I osa

Kahekordne peaminister ja Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar tunnistas Delfile antud jõuluintervjuus, et kui rahvas tunnetab väljarännet probleemina, siis tuleb sellega ka tegeleda.

Mis on Sulle 2013. aastast kõige rohkem meelde jäänud?

Ühiskondlikus mõttes esiteks mitmed väiksemad asjad, mis tähistasid juba ammuste plaanide teokssaamist. Näiteks algasid filmi „1944“ võtted, Eesti on astunud samme soomusmanöövervõime ehk tankide hankimiseks, sõjaväeliste auavalduste saatel said pühitsetud mulda maetud Võrumaa metsavennad.

Suurematest sündmustest tasuks loomulikult mainida kohalikke valimisi – sotside suured lubadused jäid lubadusteks, IRL tegi aga väga hea tulemuse. Siin on esile kerkinud terve uus põlvkond, ning see annab 2015. aasta valimisteks lootust.

Oled Sa viimase kahe aasta jooksul õppinud rõõmu tundma rohkem väikestest asjadest?

Jah, olen küll. Mitmed asjad, mis kunagi tundusid äärmuslikult tähtsad, on nüüd tähendust kaotanud ning olen avastanud, et elus on väga palju väikeseid rõõme. Olen õppinud neid nautima ning olen ilmselt nüüd rõõmsam inimene. Olen viimaste aastate kestel kohtunud ka paljude väga vaprate ja tublide inimestega, kes on suutnud oma nõrkused tugevusteks muuta, mõnes mõttes on see ka ju mudel, mida kogu Eesti peaks jälgima. Arutame, kas peaksime Eestisse kutsuma siinseid rohelisi või siiruviirulisi, et töökäte puudust kompenseerida, tegelikult aga võiksime meie inimestes peituvat potentsiaali paremini ära kasutada. See võiks olla kasvõi Eesti Nokia või Eiffeli torn.

Kui palju Sa näed ja tajud rahulolematust oma riigi, oma võimaluste ja oma tulevikuga?
Seda rahulolematust on, nagu igas teises riigis ja nii nagu kogu demokraatlikus maailmas, hirmus oleks, kui seda rahuloematust poleks. Mäletan ju veel ühiskonda, kus kõik olid 98 protsenti poolt ning armastasid palavalt valitsust - üsna jube oli. Selles mõttes, kas tahame või mitte, aga rahulolematus on meie elu lahutamatu koostisosa ning seda võiks ka ju nõudlikkuseks nimetada.

Kui palju on hetki, kui Sa tahaks avalikes debattides rohkem sõna sekka öelda?
Ma ütlen sõna sekka nii palju kui soovin ning ei näe üldiselt mingeid piiranguid.

Näiteks: eestlaste väljaränne. Kuidas Sina sellesse suhtud, et üha rohkem inimesi lahkub Eestist Skandinaaviasse? Kas meil on üldse midagi teha, et nii ei läheks?
Mis aga puutub eestlaste väljarändesse, siis see on Eestile tõsine väljakutse. Ma võiksin ju pikalt rääkida, kuidas võrreldes mitme teise riigiga pole see Eestile mingi probleem ning kuidas soomlased Teise maailmasõja järel Rootsi rändasid, kuid vaevalt et see kedagi huvitaks. Eesti inimesed tunnetavad seda probleemina, järelikult on see probleem. Ja probleemile lahenduste otsimine, mis pole kerge, algab kõigepealt probleemi tunnistamisest.

Kas Eestis valitseb riigikogulaste ja valitsuse peas rahulolu iseendaga või pigem peataolek? Sest rahvastik vananeb, EL tulevik on segane, meie eelarvete perspektiiv on väga pingeline jne

Loomulikult, kui vaadata Eesti tänaseid probleeme ning neid võrrelda 1992. aastaga, siis tundub, nagu elaksime paradiisis. Nii see loomulikult pole. Eesti on kuidagi märkamatult kaotanud selge sihi ega julge endale prioriteete panna. NATOsse ja ELi saamise järel meil selgeid sihte otsekui poleks. See aga ei võimalda hinnata kas meie tegutsemine on edukas või mitte.

Sinu arvates vajab Eesti valitsemine uut hingamist?
Eesti vajab revisjoni. Selle käigus tuleks kriitiliselt läbi vaadata kõik, mis me teinud oleme ning otsustada, mis töötab ning mis mitte. Õige mitmed asjad, mis on Eestile häid tagajärgi toonud, ei pea tänapäeval enam töötama. Kui 1992. aastal polnud meil üldse pühasid lehmi, peale Eesti heaolu ja põhiseaduse, siis aastakümnete jooksul on neid üsna palju kogunenud. Ükskõik, kuhu astud, on mõni lehm ojas. Nii ei saagi midagi teha või otsustada.

Kui sõltumatu paistab meie valitsemine tavalistele inimestele? President on väga pro Ameerika, suurima opositsioonierakonna juht pro Venemaa... On see hea, halb või näiline?

Osad inimesed arvavad kindlasti, et Eesti valitsemine ei ole sõltumatu, et meid valitsevad mingid võõrad jõud, on need siis Ameerika, Venemaa või UFOd, tegelikkuses oleme saanud ise oma õnne seppadeks. Aeg oleks sellega harjuda.

Kuidas Sa ise end Eesti sisepoliitikas määratled? Urmas Reinsalut, Eerik-Niiles Krossi ja teisi nõustad tihti? Või kui tihti nemad sinult nõu küsivad?

Olen IRLi auesimees, nõu küsitakse minult tihti ja annan seda hea meelega. 

Teise osa Mart Laariga jõuluintervjuust avaldame 25. detsembril.