DELFI INTERAKTIIVNE GRAAFIK: Detailplaneeringu järgi ehitataks lauluväljakule autotee ja pandaks koorilauljate asemele laulukaare ette seisma purskkaev

false

Esimene pilk värskelt sahtlipõhjast välja kraamitud 2007. aastast pärinevale lauluväljaku detailplaneeringule tekitab šoki – pealtnäha näib väljakult läbi kulgevat 3+3 sõidurajaga Reidi tee põik. Tegelikult on tegu maa-aluste kommunikatsioonidega ja selle pärast muretseda ei maksa, ent see ei tähenda, et lauluväljakule tänavat plaaneeritud ei oleks - on ikka küll.

Lauluväljaku territooriumil kulgev uus tänav oleks mõeldud naabrusesse kerkivate elumajade asukate teenindamiseks. Peale selle on monumendi seisuses väljakule plaanis rajada mitmeid hooneid ja mitmeid vaba aja veetmise rajatisi, mis küll aitaksid rikastada lauluväljakul laulupidudevahelisel ajal toimuvaid üritusi ja lihtsalt kenasid päevi, kuid käivad laulupidude korraldamisloogikale vastu.

Tallinna linnaplaneerimise amet ütles "Aktuaalsele kaamerale", et detailplaneering on pärit 2007. aastast ja peatati juba aastal 2010.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse nõukogu esimehe ja koorijuhi Raul Talmari sõnul korjati ligi kümne aasta vanune dokument sahtli põhjast välja pärast seda, kui selgus, et tantsupeolised pidutsevad edasi Kalevi staadionil ja lauluväljakule pole tarvis tantsulava rajada. See 2007. aastast pärinev detailplaneering on aga Talmari sõnul ajale lootusetult jalgu jäänud. Seda eriti selles valguses, et vahepeal toimunud kolm laulupidu on paisunud aina rahva- ja lauljaterohkemaks. „2009., 2011. ja 2014. aastate laulupidudel on väljak olnud äärest ääreni inimesi täis ning lauluväljaku ettevalmistamine ja tsoneerimine laulupeo tarvis on olnud juba suisa täppisteadus,“ selgitas Talmar, kelle sõnul uus planeering peolistelt veelgi ruumi röövib. Igaüks, kes laulupeol käinud, teab seda küünarnukitunnet hästi.

„Meie üleskutse Tallinna linnale on antud kujul detailplaneeringu menetlemine peatada ning vaadata koos laulupidude korraldajatega ning arhitektide liidu liikmetega üle lauluväljaku arengusuunad ja vajadused ning sellest lähtuvalt koostada uus väljaku arengukava ja detailplaneering, mis lähtuks laulupidude korraldusvajadustest,“ soovib Talmar ja temaga koos ka mitmed loomeliidud.

Tallinnale suunatud pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Naislaulu Seltsi, Eesti Segakooride Liidu, Eesti Kammerkooride Liidu, Eesti Koorijuhtide Liidu, Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu, Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Muusikakoolide Liidu, Eesti Teatriliidu, Eesti Muusika Nõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Kontserdi ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA esindajad.

Loomeliidud tuletavad meelde, et Tallinna Lauluväljakul on sümboolne tähendus Eesti rahvuskultuuri ja laulupeotraditsiooni hoidmisel ning see on ehitatud ja loodud laulupidude jaoks. Alates 2003. aastast kuulub laulu- ja tantsupeotraditsioon unikaalse sündmusena UNESCO vaimse maailmapärandi nimekirja.