Justkui saatuse iroonia, et tänane Lääne Elu oli pühendanud terve külje liiklusohutusele, helkuritele ja autojuhtidele. Ajal, mil leht oli jõudnud tellijate ja müügikioskiteni, juhtus Läänemaal viimaste aastate kõige traagilisem liiklusõnnetus, kus hukkus neli noort inimest.

Veel kolm tundi pärast jubedat kokkupõrget hommikusel maanteel seisid avariipaigas paarkümmend noort. Nad ei olnud jutukad, vaid šokist sõnatud, veekalkvel ja kohkunud silmadega. Neist kümnekonna meetri kaugusel seisis kraavis rekka ja selle ees enneolematu pidurdusjälg. Noored seisid mitmes pundis, neis mõni soovis pöörata pilku õnnetuskoha poole, mõni aga mitte.

Haapsalu on täna hall ja vaikne. Kui tavaliselt on kellaajast sõltumata kesklinna kaubamaja ees hulgaliselt noori, siis täna on teisiti. Noori pole. Ümberringi käib väikelinna igapäevane elu, kuid paljud teavad, et linna või mõnd lähivalda on tabanud saatuselöök, millest pole võimalik toibuda.

Mis juhtus? Kes? Kuidas? Mis saab edasi? Inimestel on palju küsimusi ja väga vähe vastuseid. "Kust noored nii vara tulid ja kuhu nad olid küll teel?" küsib mõtlikult üks eakam Haapsalu kodanik.

Nii tema kui keegi teine ei söanda spekuleerida ega oletada. Esimese sõna peab ütlema politsei.