DELFI GRAAFIK: Välismaistele menuautoritele pakub väärilist konkurentsi ainult Erik Tohvri
Edetabeli tipus on Nora Roberts ja Darja Dontsova. Neile järgneb Erik Tohvri ning esiviisiku lõpetavad taas rahvusvahelised menukirjanikud Sandra Brown ja Barbara Cartland.
Top 25 lõpetab Eesti juurtega Soome kirjanik Sofi Oksanen.
Autorihüvitusfondi tegevjuht Ainiki Väljataga selgitas Delfile, et Robertsit ja Dontsovat laenutati 1,5 rohkem kui Pervikut ja Kivirähki. Oksaneni laenutati ligi 3,5 korda vähem kui Robertsit ja Dontsovat.
Miks Cartland?
Aastast 2004 makstakse Eestis autoritele ja autoriõiguste omanikele laenutushüvitist nende teoste laenutamise eest rahvaraamatukogudest.
Väljataga selgitas, et välisautoritest esitasid esimest korda avalduse Eesti laenutushüvituse saamiseks ka Barbara Cartlandi ja Agatha Christie pärijate esindajad. „Neil on selleks täielik õigus, kuna oleme kõik Euroopa Liidu liikmed,“ ütles ta.
Välisautoritest saidki nemad kõige suurema hüvitise - 1611 eurot mulluse 18 787 laenutuse eest Barbara Cartlandi ja 1149 eurot 13 395 laenutuse eest Agatha Christie pärijate esindajad.
Väljataga lisas, et enamik välisautoritest pole oma teoste terviknimekirjaga esitanud. Nii ei maksta hüvitist ka kõigi Eestis laenutatavate Cartlandi ja Christie teoste eest. „Kui kõik nende teosed oleks kirja pandud, oleks välisautorite hüvitised suuremad,“ hindas ta.
Kõige suurema hüvitise Eesti autoritest sai Erik Tohvri - 35 547 laenutuse eest 3049 eurot.
Kokku maksti mullu raamatute laenutuste eest 1306 autorile ja autoriõiguste omanikule 118 152,88 eurot. Iga konkreetse autori summa arvutati välja tema teoste laenutuste arvu, autorluse kategooria koefitsientide, kaasautorite arvu ja illustratsioonide mahu koefitsientide põhjal. Hüvitusühiku maksumuseks kujunes 0,0894 eurot, võrrelduna 0,1185 euroga aasta varem.
Eestis oli 2010. aastal 551 rahvaraamatukogu, autorihüvitusfondi valimisse kuulus neist 370, kust tehti 4,8 miljonit elektrooniliselt registreeritud raamatulaenutust ehk 67 protsenti rahvaraamatukogude ja 46 protsenti üleriigilisest laenutuses. Kokku tehti eelmisel aastal Eestis enam kui 10,5 miljonit laenutust. Laenutuste kogumaht ei hõlma perioodikat.
