DELFI GRAAFIK: Vaata, millistele Eesti maakondadele ennustatakse suurimat rahvastiku kadu

 (53)
Tantsupidu
Foto on illustratiivneFoto: Tanel Meos

Statistikaameti rahvastikuprognoos aastateks 2012-2040 lubab rahvastiku juurdekasvu vaid Harju- ja Tartumaale, enim kahaneb praeguste prognooside kohaselt rahvaarv Järvamaal ja Hiiumaal.

Graafik: Maret Müür, Raimo Reiman, Statistikaamet

Täna siseministeeriumis esitletud rahvastiku prognoosist selgus, et aastaks 2040 ennustatakse nii Järvamaale 32,2-protsendilist ja Hiiumaale 31,7-protsendilist rahvastiku vähenemist.

Tervelt kaheksale maakonnale ennustatakse rahvastiku kadu üle 25 protsendi. Nende hulgas enim Valga-ja Võrumaale (-28,8 ja -28,5 protsenti), aga ka Viljandimaale (-27,9 protsenti), Ida-Virumaale (-27,5 protsenti), Jõgevamaale (-27,2 protsenti), Põlvamaale (-27,1 protsenti), Saaremaale (-26,0 protsenti) ning Lääne-Virumaale (-25,5 protsenti).

Veidi helgem on prognoos Läänemaa osas (-24,0 protsenti) ning märgatavalt parem Pärnumaale (-19,7 protsenti) ja Raplamaale (-14,8 protsenti).

Kuna ainsatele positiivse muutusega maakondadele, Harju- ja Tartumaale, ennustatakse 3,3 ja 3,7-protsendilist, siis kahaneb Eestis tervikuna elanikkond aastaks 2040 ligi 9,85 protsenti.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.

Seotud lood:

2013. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 320 000. Seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel väheneb rahvastik keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4 protsenti). Välisränne ja loomulik iive mõjutavad rahvaarvu vähenemist enam-vähem võrdses mahus.

Rahvastikuprognoos valmis koostöös Tartu Ülikooli teadlastega. Prognoos põhineb sündimuse, suremuse ja rände mudelitel, mille aluseks võeti 2012. aasta täpsustatud andmed ja eeldati viimaste aastate rahvastikutrendide jätkumist.