Olukord metsade prügistatusega pole kuigivõrd paranenud, nendib ka RMK oma aastaraamatus.
RMK kulutab koristamisele rohkem raha, kasutades abitööjõudu ja ohtlike jäätmete jaoks vajaminevat eritehnikat.
Jätkuvalt on enim probleeme linnade ümbruses Ida-Virumaal ja Harjumaal, sealt koristatud prügi moodustab aasta jooksul riigimetsast väljaveetust pea poole.
Koristatud ligi 165 tonnist prügist enamik oli lihtprügi, valdavalt ehitusjäätmed.
Kümme tonni veeti metsast välja ohtlikke jäätmeid, peamiselt eterniiti, mida tuuakse metsa alla lausa autokoormate kaupa.
Prügi kogust mõjutab ka see, et RMK hoole alla lisandub pidevalt seni reformimata riigimaad. Seal leidub tihti lokaalseid suuremaid reostusi vanast ajast, mille likvideerimine on nüüd maaomaniku ehk RMK ülesanne.
