DELFI GRAAFIK: Noorte arv väheneb rahvastiku arvust kiiremini
Noorteseire aastaraamatu andmetel jätkus 2010. aastal noorte surmade vähenemine. Kui 2007. aastal suri 313 noort, siis 2010. aastaks vähenes see arv 174-ni.
Surma saanud noorte enamiku moodustavad endiselt 20–24-aastased ja 25–29-aastased noored mehed, kes hukkuvad peamiselt õnnetuste, mürgistuste ja traumade tõttu, kuid suhteliselt suur on ka enesetappude arv.
2010. aastal sooritas enesetapu kaheksa 15-19-aastast noormeest, sama palju samaealisi noormehi suri haigustesse. 20-24-aastaste vanuserühmas olid vastavad näitajad 12 ja 8 ning 25-29-aastaste hulgas 14 ja 24. Viimases vanuserühmas hukkus enim noori aga õnnetustes.
Noorte väljaränne kasvas
Noorte arvu kahandas 2010. aastal jõudsalt noorte väljaränne, mis on kasvanud umbes 300 noore võrra. Sama ajal on noori Eestisse juurde tulnud ligemale 500 võrra vähem kui varasematel aastatel.
See võib peegeldada just majandusliku ebakindluse mõju, mistõttu on tulemata jäänud näiteks välistudengid.
Noorte osakaal kogurahvastikus on vähenenud
2011. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 7–26-aastaseid noori kokku 321 705, mis moodustas kogu rahvastikust 24 protsenti.
Noori mehi oli Eestis endiselt ligikaudu 6500 võrra rohkem kui naisi. Kõige enam ehk 114 211 elab noori Harjumaal, järgnevad Ida-Virumaa 39 010 ja Tartumaa 35 948 noorega.
Kõige vähem on noori Hiiumaal, vaid 2908, samas on noorte osakaal kogu elanikkonnast seal kõige kõrgem - ligi kolmandik. Harjumaal on noorte osatähtsus rahvastikust vastupidi kõige madalam - umbes viiendik.
Noorte arv nii kogu Eestis kui maakondade lõikes on vähenemas, kuid mõnes maakonnas kahaneb see keskmisest kiiremini. Viimase viie aasta jooksul on noorte arv keskmisest enam vähenenud Harjumaal, Tartumaal ja Järvamaal, vähenemine on tunduvalt tagasihoidlikum olnud Hiiumaal, Valgamaal ja Lääne-Virumaal.
