DELFI GRAAFIK: Europarlamendi saadikud kasutavad täies mahus õigust kutsuda igal aastal maksumaksja kulul Brüsselisse 110 külalist

 (68)
Pissiv poiss
Foto: Francois Lenoir, REUTERS

Kõigil Euroopa Parlamendi liikmetel on õigus kutsuda omale parlamendi kulul aasta jooksul külla kuni 110 inimest, Eestist pärit kuus saadikut on selle võimaluse alati ära kasutanud ja nii on Brüsseli elu-oluga tutvuda saanud mitusada Eesti inimest, kelle visiidiga seotud reisi- ja majutuse kulud katab Euroopa Parlament.

Tavapärane külalisreis kestab kaks päeva ehk hommikuse lennuga tullakse ja järgmise päeva õhtul minnakse. Euroopa Parlament toetab edasi-tagasi lennupiletite ostmist, ühe öö majutust ja ühte söögikorda. Ülejäänud kulud jäävad külaliste enda kanda.

Kelam eelistab kutsuda õpetajaid ja koolinoori

Tunne Kelami büroo juhataja Kadri Kopli sõnul on Kelamil olnud aastaid põhimõtteks kutsuda Brüsselisse inimesi, kes seda kogemust ja teadmist oma igapäevatöös kasutada saaksid ja ühtlasi aitaksid ka kaasa Euroopa Liidu alase teadlikuse tõusule üle Eesti.

„Oleme proovinud jälgida, et kõik maakonnad või Eesti eri piirkonnad oleks esindatud,“ täpsustas Kopli. „Seetõttu oleme eelistanud õpetajaid, kohaliku elu liidreid, tudengeid ja ajakirjanikke.“

Kopli lisas, et Kelami kutsel on Brüsselis käinud ka erakonna liikmed, paljud kultuuritegelased ning ettevõtjad. „Samuti oleme kasutanud seda võimalust näiteks nii Tunne Kelami koolinoortele mõeldud esseekonkursi võitjate ergutamiseks kui ka teiste erinevate projektide, konkursside ja ürituste auhinnana,“ märkis Kopli.

Seotud lood:

Kopli sõnul on kutse esitamise aluseks ikka ja alati olnud mingi initsiatiiv või kokkupuude. Mõnikord on selleks Tunne Kelami soov tänada kedagi hea koostöö või kohapeal tehtava sisuka tegevuse eest.

Kopli sõnul viibivad Kelami külalised tavaliselt Brüsselis kaks päeva, mille raames tutvuvad nad Euroopa Parlamendi töö põhimõtete ja -toimimismehhanismidega. Ühtlasi saavad nad ka ülevaate saadiku siinsetest tegevustest.

„Olenevalt külaliste tegevusvaldkonnast, oleme neid võimalusel viinud ka tutvuma nii Eesti Alalise Esinduse, Euroopa Komisjoni või NATOga,“ lisas Kopli. „Samuti oleme sisuliste ürituste kõrval võimaldanud inimestele linnaekskursiooni.“

Tavaliselt veedetakse Brüsselis kaks päeva

Ka Ivari Padar on antud võimalust igal aastal kasutanud. Padari külaliste kohat infot vahendanud Andri Maimetsa sõnul on Padari külalised Brüsselis veetnud ühe öö. „Oleme igal aastal kasutanud maksimumi ning kõik külalised on käinud Brüsselis,“ täpsustas Maimets.

Hiljuti Reformierakonnast välja visatud Kristiina Ojuland on antud võimalust kasutanud ja kutsunud külalisi ettenähtud normide piires. Lisaks 110 külalisele on võimalik kutsuda inimesi seoses mõne konverentsiga või teha näiteks eraldi külastusi ajakirjanikele. “Olen kutsunud külalisi erinevatest eluvaldkondadest ja rahvustest üle Eesti,“ ütles Ojuland ja lisas, et külaliste viibimine Brüsselis või Strasbourgis on jäänud kehtestatud reeglite piiresse, tavapäraselt on see kaks päeva.

Vilja Savisaar-Toomasti assistent Mikk Pikkmets selgitas, et Vilja Savisaar-Toomast on igal aastal kasutanud täies mahus ära õiguse kutsuda 110 inimest külastama Euroopa Parlamenti.
„Keskmiselt võtame vastu viis gruppi suurusega 20 kuni 25 inimest,“ täpsustas ta. „Enamus külalisi on kutsutud Brüsselisse, kuna lennuühendused Strasbourgiga on tunduvalt kesisemad ja hinnad kallimad.“

Siiri Oviiri assistent Henri Kaselo märkis, et külalisgruppide tarbeks eraldatud limiit on leidnud ärakasutamist. „Siiri Oviir on pidanud vajalikuks Euroopa Parlamendi poolt pakutavat võimalust tutvustada Euroopa Parlamendi ja teiste EL institutsioonide tööd, kutsudes koduriigi elanikke Brüsselisse,“ täpsustas Kaselo. „Kuna lennupiletid on Tallinna ja Brüsseli vahel kallid nagu ka hotellid Brüsselis, siis üldjuhul on külastusaeg kahepäevane.“

Loe veel

Oviiri külalisgruppide nimekirjad on koostatud vastavalt esitatud sooviavaldustele, ettepanekutele ja läbi erinevate Eestis toimunud konkursside tulemustele.

„Mõistagi on sooviavaldajaid alati rohkem kui limiit võimaldaks,“ nentis Kaselo ja tõi näiteks, et sel aastal käisid Brüsselis Euroopa Parlamendiga tutvumas palude teiste seas aasta emad ja isad, tegusad mittetulundusühingute aktivistid, Tartu Ülikooli rahvatervise õppetooli magistrandid ja õppejõud ning Eesti Juristide Liidu naisühenduse liikmed.

Tarandil akadeemilisest ringkonnast külalised

Europarlamendi saadikul Indrek Tarandil on sel aastal käinud külas 88 inimest, kokku neli erinevat külalisgruppi. Teiste seas 25 Filiae Patriae vilistlast ja 31 Eesti Üliõpilaste Seltsi meeskoori liiget. „Lisaks euroasutustega tutvumisele andsid nad ka kontserdi Eesti Esinduses Euroopa Liidu juures,“ täpsustas Tarandi assistent Pärtel-Peeter Pere.

„Mullu sügisel pöördus grupp riigikaitse õpetajaid Indrek Tarandi poole, kes soovisid omal algatusel sõita Brüsselisse külla, et Euroopa Parlamendiga tutvust teha,“ meenutas Pere. Nii jõudsidki tänavu Brüsselisse 12 riigikaitse õpetajat.

Sama moodi võtsid Tarandiga ühendust 20 aktiivset ja uudishimulikku pensionäri Tallinna Tehnikaülikoolis tegutsevast Kolmanda Nooruse Rahvaülikoolist, kes soovisid järele kaeda, mis tööd europarlamendis tehakse.

Pere sõnul on selleks aastaks allesjäänud 22 külaliskohale soovi avaldanud mõned õpetajad, pensionärid ja maakoolid, kelle seast Tarand teeb valiku lähiajal. Pere sõnul üritab Tarand soosida neid, kel muidu Brüsselisse reisimine nii lihtsalt võimalik pole.

Pere sõnul on Eesti saadikud üheskoos korduvalt avaldanud nii suuliselt kui kirjalikult muret madalate reisitoetuste osas. „See ei kuulu hea võõrustamise juurde, kui külalistele ei ole ette nähtud rahalisi võimalusi siin mitte midagi korraldada: ekskursioone, transporti lennujaamast hotelli, õhtusööki ega muud.

Tihtilugu tasubki eurosaadik ise näiteks lõuna maksumuse. Odavama lennupileti puhul saab aga isegi ühise õhtusöögi või bussiekskursiooni kavasse kirjutada.

Parlamendiliikmete toetusega kutsutud külaliste ülempiiri tõsteti juhatuse otsusega 100 külaliselt 110 külalisele 2011. aastal. Kuni 2008. aastani võis kutsutute arv ulatuda aastas 90 külaliseni. Külalisgrupi miinimumsuurus on 10 ning maksimumsuurus 55 inimest.

Toetuste kohta vôeti viimased otsused vastu novembris 2011. Igale külastajale makstakse reisitoetust üheksa senti kilomeetri kohta, mis arvutatakse kõige otsema edasi-tagasi maanteemarsuudi alusel. Näiteks Googlemapsi rakenduse alusel on Tallinn-Brüsseli reisi maksumus umbes 400 eurot.

Toitlustuskuludeks on ette nähtud ühekordne toetus 40 eurot ja majutuskuludeks on ette nähtud ühekordne toetus 60 eurot. Toetus on ette nähtud reisikulude osaliseks, mitte täielikuks katmiseks ja juhul, kui kulud on väiksemad kui toetus, tuleb kasutamata jäänud raha tagastada.