DELFI GRAAFIK: Ekspertkomisjon tuvastas mullu arstide tegevuses 31 viga
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon menetles mullu 132 kaebust, millest 31 juhul tuvastati ka vigu. Arstliku tegevuse tõttu oli vigu 25 ning ülejäänud olid vajakajäämised suhtlemises, dokumenteerimises või töökorralduses.
Patsientide esitatud kaebuste arv on aasta-aastalt kasvanud. Alates 2009. aastast on kaebusi igal aastal üle saja. Võrreldes 2011. aastaga esitasid patsiendid mullu neli kaebust rohkem. Ravivigu tuvastati 2011. aastaga võrreldes aga kuue võrra vähem.
"Kaebuste arvu tõus ei ole nii suur ja arstide kvaliteet ei ole oluliselt muutunud," kommenteeris Delfile ekspertkomisjoni juht Marika Väli.
Tema sõnul jõuavad komisjoni sageli juhtumid, kui tervishoiuteenust osutava arsti või asutuse ja patsiendi vahel on tekkinud mingid suhtlemisprobleemid.
Rahulolematus perearstide ja hambaraviga
Mullu esitatud kaebustest 15 esitati seoses perearstide tööga ja 14 ekspertiisitaotlust seoses hambaravi ja -proteesimisega.
Erakorralise meditsiiniabi (EMO) töö kohta esitati 13 ekspertiisitaotlust ning kirurgilise ravi või invasiivse uuringu käigus või peale operatsiooni/uuringut tekkinud tüsistused olid 21 ekspertiisitaotluse ajendiks.
Ambulatoorse ja statsionaarse eriarstliku ravi (onkoloog, silmaarst, kõrva-nina-kurguarst, kardioloog, neuroloog, plastikakirurg, uroloog) kohta esitati kokku 21 taotlust.
Naistearstide kohta esitati kaheksa taotlust ning hooldus- ja põetusteenuste osutamise kohta esitati kolm taotlust.
Peale esmakordsete ekspertiisitaotluste menetleti kolme sama ravijuhtumi kohta teistkordselt esitatud 13 taotlust patsientidelt ja tervishoiuteenuse osutajatelt, kes polnud TKE hinnanguga rahule jäänud.
Üheks kaebuste arvu tõusu põhjuseks on Väli sõnul 2002. aastal vastuvõetud võlaõigusseadus, mis andis patsiendile võimaluse kaebusi esitada, teisalt on tõusnud patsientide informeeritus.
Väli sõnul on tihti keeruline defineerida, kas tegemist on arstliku veaga või mitte. "Sageli kaebavad patsiendid hoopis organisatoorse külje peale - patsient ei ole rahul, et ta satub maakonnahaiglasse, ta tahab olla tippkliinikumis," rääkis Väli.
Väli sõnul saavad väga sageli probleemid alguse suhtlemisest, arsti ja patsiendi vahelisest teineteise mõistmisest. "Väga hea arst ei pruugi olla veel väga hea suhtleja," rääkis ta. "Kui ta vastas on samasugune patsient või on patsient väga nõudlik, siis võivadki tekkida probleemid."
Probleem ei ole Väli sõnul selles, et arst oleks midagi valesti teinud, ta lihtsalt ei saa selle patsiendiga kontakti. "Tihti on ravi- ja kommunikatsioonivead omavahel seotud ning piiri tõmbamine on keeruline," kõneles komisjoni juht. "Ravi on arsti ja patsiendi koostöö, kui koostööd ei toimu, siis saavad alguse probleemid."
Komisjon ei saa kedagi karistada
Väli sõnul on tervishoiuteenuste kvaliteedikomisjoni (TKE) ülesanne anda sõltumatu eksperthinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile.
"Komisjoni otsused on nii tervishoiuteenust osutavale asutusele kui konkreetsele arstile ainult soovituslikud," täpsustas Väli. "Komisjon ei saa kedagi karistada, ei kriminaal- ja tsiviilkorras mingeid otsuseid teha."
Välis sõnul tegeleb komisjon konkreetsete juhtumite lahendamisega, muud ülesannet komisjonile põhimääruse järgi antud ei ole.
Komisjon esitas mullu tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi ja töökorralduse parandamiseks 37 tähelepanujuhtimist, ettepanekut ja soovitust. Väli sõnul esitati valdav enamus neist haiglatele, hambaraviasutustele, eriarsti- ja perearstiabi osutajatele ning ühel juhul ka vangla juhtkonnale.
