Vabaduse väljakul meenutatakse 1941. aasta küüditamisohvreid mälestustseremoonia ja "Pisarate mere" installatsiooniga.

Kell 12 algab mälestustseremoonia Vabadussõja võidusamba jalamil. Samal ajal täidavad väljaku tuhanded "pisarad" ehk helesinised õhupallid.

Laste ja noorte kultuuriaastale mõeldes keskendub selleaastane mälestuspäev just neile lastele ja noortele, kes inimsusevastaste kuritegude tõttu kannatanud.

1941. aastal deporteeriti Eestist 10 000 inimest, kellest kolmandik oli lapsed.

President Kersti Kaljulaid: peame alati mõtlema neile, kes jäid tundmatusse

President Kersti Kaljulaid avaldas sotsiaalmeedias postituse, kus kutsus üles inimesi meenutama juuniküüditamist.

"Tänase päeva esimestel tundidel 76 aastat tagasi hakati kodudest väevõimuga viima meie kaasmaalasi. Mehi ja naisi, lapsi ja vanemaid. Nende, nagu ka järgnevatel aastatel küüditatute ja arreteeritute, nimekirju on väga valus lugeda.

Nende tuhandete nimede taga on võõraste poolt lõhutud elud. Lapsed, kes ei näinud enam kunagi oma vanemaid. Emad, kes pidid matma oma vastsündinud tundmatus paigas. Pered, kes ei saanud enam kunagi kokku. Paljud inimesed, kelle aastad möödusid võõral maal võõras koolis käies või laagrites orjatööd tehes. Ning need tuhanded, kes enam kunagi ei näinud oma kodu ega isamaad.

Küüditamised ja vägivald oli suunatud meie maa ja rahva vastu, meie inimeste, perede ja kodude vastu. Taheti hävitada meie enesekindlust ja vabaduseiha. Küüditamine jättis hirmutunde, kuid ei hävitanud siiski unistust vabadusest. Meie ei murdunud. Me olime tugevamad võõrast vaenust ja vihast.

Me peame alati mõtlema neile, kes jäid tundmatusse. Me teame, kui ränkraske on iseseisvuse kaotamise tagajärg ning seetõttu peame hoidma meie vabadust ja oma väärtusi ning kindlustama oma liitlassuhteid. Nii hoiame kindlana oma maa ja oma vabaduse."